"Reedene päev näitas, et Trumpi administratsioon on suuresti üle võtnud Venemaa jutupunktid," ütles Ilves ERR-ile.

Reedest sõnasõda Valges Majas nimetas Ilves spektaakliks, mis oli sisuliselt USA presidendi Donald Trumpi ja asepresidendi JD Vance'i varitsusrünnak nõrgemas positsioonis oleva Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenski vastu.

"Need liidrid juhivad sõjaliselt ja majanduslikult kõige võimsamat riiki maailmas. Nad lihtsalt trampisid ta peal. Seda oli kohutav vaadata," nentis Ilves.

Ilves leidis, et nüüd peavad Euroopas tegema kõik omad järeldused ja tõdema, et USA-d ei saa enam usaldada, et meil on teised eesmärgid ning kui tahame kaitsta lääne väärtusi, siis USA ei tule meile appi.

"Pärast eilset ma kahtlen väga, et NATO evib mingit suurt tähtsust enam. Isegi siis, kui USA Trumpi juhtimisel ei tõmba NATO-st välja, siis ega sealt midagi suurt loota ei ole, juhul kui asi peaks minema tõsiseks. Euroopa peab hoopis mõtlema palju tõsisemalt sel teemal, kuidas ise edasi minna ja kuidas end kaitsta, mis tähendab, et väga palju sellest nägelemisest, mida me oleme kogu aeg näinud Euroopas, peab nüüd lõppema. Need pisiprobleemid, millega on tegeldud, me ei saa neid enam endale lubada," rääkis Ilves.

Esimene asi, millega tegelda, on tema hinnangul Saksamaal kehtiv võlapiduri reegel, mis takistab neil kaitse peale rohkem kulutamast.

"Euroopa peab tegelema oma kaitsega nüüd ja väga tõsiselt. Reedel oli viimane juhtum, aga me oleme juba näinud, kuidas mõni päev tagasi Trump nimetas Zelenskit diktaatoriks, kes on demokraatlikult valitud. Aga ta ei ütle, et Putin on diktaator, kes ilmselgelt ei ole demokraatlikult valitud. See peaks olema kainestav meile kõigile Eestis ja ülejäänud Euroopas," lausus Ilves.

Kuigi Trump ütles, et USA on NATO-le pühendunud, märkis president Ilves, et sellele ei tasu tõsiselt loota.

"Tegemist on juhtimisstiiliga, mis erineb tavalisest diplomaatiast, kus, kui sa ütled midagi, siis see tähendab midagi. Praegu ei tähenda. Kui mees ütleb pidevalt, et nemad on andnud kõige rohkem abi Ukrainale, kui see ei vasta tõele, mida me peame siis sellest järeldama? (Prantsusmaa president Emmanuel) Macron käis seal, seletas, kuidas Euroopa on tõepoolest rohkem abi andnud kui Ameerika. Aga ikka tuleb ta välja oma 350 miljardiga, mis lihtsalt ei vasta tõele," rääkis Ilves.

Ilves nõustus Marko Mihkelsoni öelduga, et reedel Ovaalkabinetis toimunu võib tähendada lääne liitlasruumi lagunemise algust. Ka on endisel presidendil hea meel, et Euroopa kõrge välisesindaja Kaja Kallas jõudis sama tõdemuseni, mis tema, et USA ei ole enam läänemaailma liider.

"See on hoopis uus roll Ameerikale, mis on viimased 80 aastat olnud vaba maailma liider. Ta ei ole seda enam," sõnas Ilves.

Kuidas aga peaks Euroopa nüüd selle liidri rolli haarama või kes seda täitma, selle peab Euroopa ise välja mõtlema, kuid seejuures pole oluline, kes täpselt on see inimene, leidis Ilves.

"Ei saa öelda, et see saab olema üks inimene või teine inimene, me peame vaatama tõsiasjale näkku, et praegu me ei tule toime Euroopas ja nüüd tuleb sellega tegelda," märkis Ilves.

Küsimusele, kas Euroopa saab ilma USA-ta järsku hakkama, vastas Ilves küsimusega – mis on alternatiiv? "Siis on meie tragöödia, kui me ei saa, aga meil valikut ei ole. Me peame seda tegema," ütles ta.