USA annab Eestile igasugust abi, kuid kõige märkimisväärsem on siiski sõjaline abi. Eelmisel aastal ulatus USA kongressi heaks kiidetud julgeolekuabi Balti riikidele 228 miljoni dollarini. Eestile eraldati sellest veidi vähem kui 50 miljonit dollarit, kuid see raha ei maandunud lihtsalt riigi pangakontole.

"Üldiselt Ameerika poolt ei tule kunagi rahasummat. Tuleb varustust. Ja nende rahanumbritega on ka üksjagu segadust, sest viis, kuidas Ameerika kokku arvutab antava abi kogusummat, ei ole viis, kuidas teised riigid tingimata abi kokku arvutavad. Seal kuulub abi hulka ka kogu see raha, mis on tarvilik selle abi administreerimiseks, kohale toimetamiseks, tema julgeoleku tagamiseks," selgitas välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.

"Kui seda kongressi rahaeraldist vaadata, siis seal on absoluutselt kõik asjad sees: palgad, kütusekulud, hanked. Kõik asjad, mis nende vägede ülalpidamiseks vaja läheb," sõnas kaitseministeeriumi endine kantsler Kusti Salm.

Salmi hinnangul on kongressi abist isegi tähtsam USA sõjaline kohalolek Euroopas, mida ta nimetab siinse kaitse selgrooks.

"Kui me räägime NATO-st üleüldiselt alliansina, siis kogu sõjaline juhtimine on tagatud Ameerika Ühendriikide poolt kõikides väeliikides – maaväes, õhuväes, mereväes," märkis Salm.

"Loomulikult, alahinnatud võimekustes – satelliit, Starlink, juhtimine ja kontroll, luure, maastikuluure ja jälgimine – on USA hiilgav tänu oma paljudele kosmosevahenditele," loetles julgeolekuekspert Alexandr Burilkov.

USA prioriteedid on aga muutumas ja seda on muu hulgas tagant tõuganud nii Ukrainas kui ka Lähis-Idas käiv sõda.

"USA-l on otsa saamas võtmetähtsusega laskemoon, eriti pikamaa õhukaitse. See on osaliselt põhjus, miks ameeriklased kiirustavad panust Euroopas vähendama, sest nad pole võimelised piisavalt varustama oma vägesid Indo-Vaikse ookeani piirkonnas, et seista vastu Hiinale, mis on Washingtonis aina kasvav mure," selgitas Burilkov.

"Ameerikas on ka regulaarne protsess, kus vaadatakse üle oma relvajõudude globaalne paiknemine. Kindlasti iga uus president, samamoodi ka Donald Trump, selle protsessi käivitab. Selle käigus võivad tulla muudatused," ütles Vseviov.

USA pole veel ühtegi kindlat otsust teinud ja igal juhul võtaks selle elluviimine aega. Salmi arvates oleks eurooplastel aga äärmiselt keeruline ameeriklasteta hakkama saada, eriti kui rääkida suure sõja strateegilisest juhtimisest. USA käes on ohjad alates väljaõppest kuni vaenlase õhutõrje mahasurumiseni.

"Ameeriklastel on Euroopasse eelpaigutatud väga palju varustust, mis tähendab, et igasugune kiirreageerimisvõime, siin sõjavägede kiiresti üles tõstmine, on väga palju ameeriklaste poole kaldu. Faase võib välja mõelda erinevaid, aga kui ka varustus minema viiakse, siis igasugune Euroopa kontinendil sõja pidamine muutub ajaliselt väga palju keerukamaks," selgitas Salm.

USA kohaloleku kadumisel peaksid Euroopa riikide väed Brüsseli mõttekoja Bruegeli arvutuste järgi kasvama 300 000 inimese võrra. Samuti tuleks aastas kulutada kaitsele vähemalt 250 miljardit eurot rohkem. Burilkovi sõnul on lünki, mida eurooplased suudaksid kohe täita. Ta tõi näiteks suurtükimoona tootmise.

Üleüldiselt on kaitsetööstuses näha positiivseid märke, kuid tootmine pole veel sellisel tasemel, kus Euroopa suudaks toetada nii Ukrainat kui ka enda ümberrelvastamist.

"Kas see tähendab, et meil oleks mõttetu isegi proovida? Kindlasti mitte. Meil on juba praegu tugev kosmosetööstus. Meil on ka oma lennutööstus. Lõppude lõpuks peavad Euroopa lennukid peamiselt muretsema Euroopa õhuruumi kaitsmise pärast. See pole mandaat, mida me ei suudaks täita. Eriti ajal, kui üle Euroopa on lõpule jõudmas uued hävitajaprogrammid," ütles Burilkov.

Euroopas on alati probleemiks pigem poliitiline tahe. Kuivõrd on nüüd päriselt aru saadud, et kaitsekulutusi tuleb märkimisväärselt tõsta, Vseviovi arvates veel selgub.

"Euroopa peab suutma omaenda kahel jalal seista, ise enda julgeoleku eest hoolt kanda suuremas mahus kui võib-olla varem. See on ka parim garantii, et Ameerika Ühendriigid näeksid meis tõsiseltvõetavat partnerit ja jätkaksid meiega koos tegutsemist," rääkis ta.

Tuleviku vesi on küll sogane, kuid selge on see, et igasugused mõrad, kahtlused ja ebakindlus liitlaste vahel vähendavad heidutust. Venemaa vaatab seda pealt kõige suurema rahuloluga.

"Ohupilti see meie jaoks suurendab, igasugust tõenäosust valearvestuseks ajaloos kasvatab, mis tähendab, et me peame ise oma kaitsevalmidust rohkem teritama, ega siin muud lahendust ei ole. Ja omama kohati nihilistlikku enesekindlust, et me saame hakkama asjadega," rääkis Salm.

Eurooplased ei pruugi aga olla ainsad, kes ameeriklaste sõjalise abi või kohaloleku vähenemisest kaotaks.

"Minu jaoks on kõige keerukam siin aru saada, kuidas üleüldiselt võiks olla Ameerika Ühendriikide rahvuslikes huvides seda teha, sest koos sõjalise kohalolekuga väheneb ka nende üleüldine mõjujõud ja sõnaõigus, nende enda heidutusvõime üle maailma. /.../ See on see, mille pealt Ameerika Ühendriigid globaalsel areenil kaotavad ka täpselt sama palju, kui nad võib-olla rahaliselt või mingit muud pidi üritaksid võita," selgitas Salm.