Stoicescu: rahutegija peab tegema selget vahet agressoril ja ohvril
USA presidendil Donald Trumpil näib olevat sassis, kes on Ukraina sõjas agressor ja kes ohver ning kes on tema liitlased ja kes vastased, ütles riigikogu riigikaitsekomisjoni juht Kalev Stoicescu.
Kalev Stoicescu rääkis ETV saates "Ukraina stuudio", et kui läbirääkimised on diplomaatia, siis selle nädala reedel Washingtonis Valges Majas Donald Trumpi, tema asepresidendi JD Vance'i ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kohtumine ei olnud diplomaatia.
"See, mida me reedel nägime, on väga kahetsusväärne ja see ei ole diplomaatia. See on selline madalseis juba, mida, ma väga loodan, ei ületata enam," kommenteeris ta.
Stoicescu hinnangul on Trumpile tähtsad kaks asja: et ta saaks Ukrainalt tagasi kõik, mille on sinna andnud ja investeerinud ja see oli ka plaanitud maavaraleppe sisu, ning teisalt on Trumpil sellega ka väga kiire. Kiire ei ole tal aga selleks, et avaldada survet Venemaale, vaid just Ukrainale ja läänele.
"Ja see kiirus ei ole ju surve Venemaale. Venemaal ei ole kiiret. Kiirus on justkui surve Ukrainale, läänemaailmale, et et nüüd tuleb, nui neljaks, see rahukokkulepe saavutada 100 päevaga sellest ajast, kui Donald Trump astus ametisse."
Stoicescu hinnangul on Trump Venemaa liidrile Vladimir Putinile juba öelnud, et täidab kõik tema tingimused, kuid Ukraina nõutavad julgeolekutagatised on selleks justkui takistus.
"Me näeme, mis puudutab julgeolekugarantiisid, julgeolekutagatisi, siis see oli see, mille pärast kogu see asi läks inetuks. See, mida tõstatas Ukraina president Zelenski väga õigustatult, et tema riigi tulevik sõltub nendest julgeolekutagatistest. Trump näeb neis just takistavat faktorit, mis ei luba tal kiiresti Putiniga kokkuleppele saada. Ta on juba ette teatanud, et täidab kõik Putini tingimused, aga need Ukraina poolt nõutavad julgeolekutagatised on justkui takistuseks ja Trump püüab selgitada, et aga Putin annab mulle oma sõna ja see ongi julgeolekutagatis," selgitas Stoicescu.
Donald Trump on öelnud, et soovib ajalukku minna rahutegijana. Stoicescu sõnas aga, et rahutegija peab vahet tegema agressoril ja ohvril.
"Kui keegi tahab olla rahutegija ja minna sellega ajalukku, siis kahtlemata peab ta ka selgelt vahet tegema agressoril ja agressiooni ohvril, rahvusvahelisel õigusel ja džungliseadusel, diktaatoritel ja demokraatlikel liidritel. Need vahed tuleb väga selgelt teha liitlastele ja vastastele ja liitlastega käituda nagu liitlastega, vastastega nagu vastastega, mitte vastupidi. Ja see on asi, mis on nähtavasti üsna sassis tema jaoks," rääkis ta.
Stoicescu ütles, et Trumpi hinnangul on olemas justkui ainult üks rahuvorm ja selle saavutamine käib väga lihtsalt – tuleb teha üks tehing siin ja teine seal ja ongi rahu käes.
"See on väga kompleksne. Sõja põhjused on väga keerulised ja ka rahu saavutamine saab olema väga keeruline. Seda ei saa ette võtta nii lihtsustatult, nii primitiivselt nagu mingisugust paremäärmusliku erakonna valimiskampaaniat, et on mingid lihtsad loosungid, tulebki see rahu. See ei saa olla kestev niimoodi ilma soliidsete julgeolekugarantiideta Ukrainale," rääkis ta.
Euroopa liidrid, kes ka pühapäeval Londonis kogunesid, püüavad Stoicescu sõnul selgelt näidata, et Euroopa toetab Ukrainat jätkuvalt ja tugevalt, kuid samas püüavad avaldada Zelenskile survet, et ta Trumpiga siiski maavaraleppe sõlmiks. Ta tõdes samas, et isegi maavaralepe ei garanteeri rahu saabumist.
Stoicescu rääkis, et kui Euroopa ei suuda meelitada USA-d osalema Ukraina julgeolekugarantiide teostamises, siis tuleb Euroopa riikidel viia see küsimus ÜRO-sse.
"See on minu isiklik ettepanek, idee, et võiksid olla rahuvalveväed Euroopa riikide juhtimisel, kus osalevad ka teised riigid mujalt maailmast – ma ei pea silmas ebademokraatlikke riike – ja millel oleks ÜRO Julgeolekunõukogu mandaat. Ja kui see rahulepe sünnib kunagi, siis see peab olema kolm pluss üks formaadis ehk seal peab olema USA, Euroopa, Venemaa pluss Ukraina. Ja sellel peab olema samamoodi ÜRO Julgeolekunõukogu kinnitus, Venemaa, Hiina, USA aktsept."
Stoicescu rõhutas, et Euroopa peab sõjaliselt tugevaks muutuma, kuid ei tohi samal ajal põletada sildu USA-ga. "See ei tähenda seda, et Euroopa ei pea seisma oma tuleviku, oma seisukohtade eest. Aga me ei pea ka nii-öelda mõista andma Ameerika liitlastele, et me juba enam ei rehkenda nendega," selgitas ta.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Ukraina stuudio", intervjueeris Epp Ehand