Korobeiniku päringule vastasid tähtajaks pea pooled ministeeriumid. Korobeiniku sõnul nähtub tähtaajaks laekunud vastustest, et olenevalt valdkonnast on avalik sektor vajadusest kokku hoida erinevalt aru saanud.

"Eriti ülbe muidugi oli välisministeerium, kes seal räägib konsulaatide sulgemisest, kus nad säästavad siin mõned sajad tuhanded, samas nad on maksnud tulemustasu pea miljon eurot välja ja seda on saanud sisuliselt kõik – 87 protsenti ministeeriumi ametnikest," ütles Korobeinik ERR-ile. "See on päris muljet avaldav."

Keskmine tulemustasu oli välisministeeriumis 1500 eurot.

Üle miljoni maksis lisatasusid ja preemiad kokku ka kaitseministeerium oma valitsemisalas ning justiits- ja digiministeerium oma valitsemisalas.

Vastustes Korobeinikule põhjendasid ministeeriumid lisatasude ja preemiate maksmist näiteks täiendavate tööülesannete täitmise või puuduoleva teenistuja asendamisega.

Kõige suurema preemia ühe inimese kohta maksis välja justiits- ja digiministeerium, kui 10 500 eurot sai tulemustasuna allasutuse tippspetsialist.

"Mul tekib küsimus ka selle kohta, kui mõistlikud on need praegused palgakokkulepped, et kui sa lepid ühes palgas kokku ja sulle tuleb aasta lõpuks üle 10 000 euro preemiat, siis võib-olla see pole päris läbipaistev eelarve?" küsis Korobeinik.

Tööandjate keskliidu tegevjuhi Hando Sutteri sõnul võiks kuni neli kuupalka tulemustasuna olla avalikus sektoris hea praktika. Seejuures peaks aga olema võimalik ka selgelt mõõta ja aru saada, millised ametnikud ja mille eest lisatasu saavad.

"Avalikus sektoris oleks tore, kui sellised kokkulepped ja skeemid oleks ka avalikud, et oleks teada siis, mille eest neid lisatasusid makstakse. Kui jõulude eel makstakse välja täiendav kuupalk, siis seda on väga keeruline nimetada tulemustasuks, see siis tõesti on preemia ja sellist lisatasu maksmist ma kindlasti ei poolda," ütles Sutter ERR-ile.

Laekunud vastuste põhjal tõstab Korobeinik esile veel kultuuriministeeriumi, kus keskmine tulemustasu oli 60 protsenti kuupalgast.

"Mul on väga tugev kahtlus, et siin mõned, kes ei vastanud õigel ajal, näiteks kliimaministeerium, et õigel ajal ei vastanud just need, kes selle kokkuhoiuga väga pole tegelenud ka vahepeal," lisas Korobeinik. "Ma arvan, et sealt tulevad väga suurejoonelised vastused."

Sutter lisas, et viimase kolme aasta jooksul on avalik sektor vedanud palgakasvu  ning selles veduris on oma osa kindlasti ka väljamakstud lisatasudel ja preemiatel: "See ongi ju natukene kurioosne, et meil on kolm aastat olnud majanduslangust Eestis ja meil on jätkuvalt olnud väga tugev palgakasv," ütles Sutter. "Need asjad ei klapi kokku."