Plaanis avalikku sektorit kärpida pole iseenesest midagi uut. Aeg-ajalt on seda hoogtöö korras ikka ette võetud või on ettevõtjad püüdnud valitsejate uksele ja südametunnistusele koputada, et vohama lastud avalikku sektorit koomale tõmmataks.

"Riigireformimise tipphetk oli vast 2015, kui see teema oli ühiskonnas hästi kuum, oli eraalgatusi ja oli poliitilist tahet," ütles aastatel 2015 kuni 2019 riigihalduse minister olnud Arto Aas, kes neid algatusi ellu viis.

"Oli nullbürokraatia projekt, kus esitati ettevõtjate poolelt üle 200 ettepaneku. Nüüd on läinud seitse-kaheksa aastat mööda, hoog on vahepeal raugenud. Sellist portfelli vastutajat valitsuses ei ole," rääkis Aas.

Igast algatusest aga muutusi sündinud ei ole. Riiulisse jäid nii suurettevõtjate algatatud Riigireformi Sihtasutuse ulatuslikud ettepanekud kui ka tööandjate keskliidu pakutud Riigireformi Radari ettepanekud.

"Kui mina ka olin tööandjate keskliidus, siis me veel paar aastat tegime ettepanekuid, aga ühel hetkel see jõud ka rauges erasektori poole pealt, sellepärast et me nägime, et riigi poole pealt ei ole partnerit. Ei ole kellegagi rääkida ja kui kaua sa ikka peaga vastu seina taod," tõdes Aas, kes oli aastatel 2019 kuni 2024 tööandjate keskliidu juht.

"Eks see on jäänud selle taha, et see ei ole olnud ikkagi kõige olulisem poliitiline prioriteet. Täna ma näen, et ühiskonna ootus selleks ja on ka poliitiline soov muutusi teha," kinnitas riigisekretär Keit Kasemets.

"Ega riigi tõhustamise ja kulude kärpimise teema ei kao kuhugi mitte kunagi. See on tegelikult pidev töö. Avalikus sektoris see ei toimi, et me teeme ühe korra suure reformi ära ja siis on aastateks rahu," selgitas avaliku halduse ekspert Külli Taro.

Kui praegu räägitakse mõne asutuse kinnipanemisest, siis aegade jooksul on riigiameteid ka liidetud, muu hulgas kokkuhoiu eesmärgil.

Transpordiamet on üks neid asutusi, mis pandi mõni aasta tagasi kokku kolmest ametist. Nüüd on uuel valitsusel taas plaanis riigi efektiivsust tõsta. Ent mille arvelt siis kärpida, et efektiivsust saavutada?

"Eesmärk ei peaks olema vallandada 100 ametnikku, vaid eesmärk peaks olema see, et regulatiivne keskkond läheb atraktiivsemaks, lihtsamaks, et sa ei pea 10 aastat detailplaneeringut või viis aastat mingit keskkonnaluba ootama. Sel ajal sul raha põleb ja palju lihtsam on seda investeeringut võib-olla teha mõnda teise riiki," selgitas Aas.

"Kõige rumalam oleks minna taas seda rada, et me ütleme ette mingisuguse protsendi, kui palju tuleks näiteks töötajate arvu vähendada ja siis oleks justkui kulude kokkuhoid /.../ Keskkonnaameti võib ju kinni panna, aga riik peab täitma ikkagi neid ülesandeid, mis on keskkonnaametile seadusega pandud. Kes neid siis tegema hakkab?" ütles Taro.

"Täna peaks alustama sellest, et valitsuse liikmed defineerivad ära, mis on peamine eesmärk. Kas eesmärk on kulude vähendamine, kas eesmärk on ametnike arvu vähendamine või on eesmärk kodanike ja ettevõtjate elu lihtsustamine? Kõike korraga ei pruugi saada ja need eeldavad väga erinevaid tegevusi," sõnas Aas.

"Lihtsalt automaatne ametnike arvu vähendamine kujul, kus ülesandeid ei jää vähemaks või regulatsioone ei jää vähemaks, on, esiteks, väga raske teha. Ja teiseks, ei too ka head tulemust," märkis Kasemets.

"Mina olen veendunud, et see asi õnnestub siis, kui poliitiline tahe saab ametnike tahtega kokku. Kui poliitikud tahavad ja ametnikud ei saa aru, siis ei juhtu midagi ja vastupidi," tõdes Aas.

"Ma pigem arvan, et võib-olla on olulisemaid teemasid, millega tasuks tegeleda. /.../ Viimase nelja-viie aasta jooksul on selliseid valitsustasandi otsuseid kärbete osas tulnud, ma julgen öelda, neli ja see kärbib meie tegevuskulusid – iga aasta suhtes umbes 30 protsenti selle viimase nelja otsusega. Äkki viiks need ka ellu ja siis räägime uutest kärbetest," kommenteeris transpordiameti peadirektor Priit Sauk.

"Tuleb lihtsalt teha vähem. Ehk siis riik peab iseendale ülesandeid võtma vähem. See on regulatsioonide küsimus, see on õigusaktide küsimus. Seda ei saa otsustada üks keskastme juht või isegi tippjuht avalikus sektoris," ütles Taro.

Kõige raskem on aga tagasi pöörata juba vastu võetud Euroopa Liidu määrusi. Seda, et mõni asutus tervikuna kinni pandaks, riigisekretär ei usu, sest ega vajalikud funktsioonid sellega ju kao. Küll aga pole välistatud mõne ameti liitmine.

Kõige suuremat kokkuhoidu näeb Kasemets juba kokku lepitud kärpeplaanide elluviimisest ning järelevalvega seotud tugiteenuste vähendamisest või nende andmises erasektorile.

"Suures osas saab riik otsustada, mida me teeme ja mida me ei tee. Tuleb teha seda, mis on kirjas põhiseaduses. Muud seadused on muudetavad selles ulatuses, nii et me täidaksime ka Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid kohustusi, aga nii nagu on ka poliitikud ise välja toonud, et me oleme kippunud neid kohustusi liiga korralikult täitma," rääkis Taro.

Sauk nõustus – seni on järelevalveülesannete hulk aasta-aastalt vaid kasvanud. Ent ise asutus neid kärpida ei tohi.

"Ükski see nõue või tingimus ei ole ameti poolt endal välja mõeldud või et me tahaks hullult teha rohkem järelevalvet või rohkem kontrolle. Tegelikult on need nõuded, mis on kehtestatud meile kas seaduste, määruste või Euroopa direktiividega," tõdes Sauk.

"Me oleme tõenäoliselt huvitatud oluliselt vähem tegemisest, kui meil selleks on ka õiguslik tugi," lisas ta.

Poole transpordiameti tegevuskuludest moodustavad pikad teehoolduslepingud erafirmadega, mis põhinevad riigi ette antud standarditel. Näiteks, et põhimaanteedel peab lume lükkamine algama kahe tunni jooksul alates lumesaju algusest.

"Kui me tahame säästa, siis ka meie teenusstandard ja nõuded peavad vähenema. /.../ Me proovisime seda sõnumit eelmisel suvel ministeeriumile väga jõuliselt öelda. Ega liiga palju entusiasmi või ka tegusid sellele ei ole järgnenud. Pigem oli hoiak, et niidame suvel vähem heina ja paneme mõne märgi vähem, aga sellega 10 protsenti või nelja ja poolt miljonit eurot kokku hoida on päris raske," rääkis Sauk.

Ka digiteerimisest armastatakse valitsuse tasandil rääkida. Transpordiamet ongi teinud väga laialdast kasutust leidva e-keskkonna ning paneks hea meelega veel nii mõnegi regionaalse esinduse kinni. Ent seal on riigi entusiasm digiteerida raugenud.

"Seni me oleme seda paar korda ka üritanud, isegi valitsuse tegevuskavasse kirja pannes. Aga lõpevad kõik umbes selliste mõtetega, et tegelikult regionaalpoliitiliselt me peaksime jätkuvalt olema kõigis nendes asukohtades esindatud," märkis Sauk.

"Meie avalik sektor on väga õhuke võrreldes nende ülesannetega, mida meie avalik sektor peab teostama, sest me peame tegema kõik täpselt samu ülesandeid, mis on suurtel riikidel. Meie avalik sektor on suur proportsioonis meie enda kogu tööjõu ja rahakotiga ehk siis väikeriigi eripärast tulenevalt me peame kandma suuremat koormat võrreldes teiste riikidega. Ent siiski, absoluudis me põhimõtteliselt täidame neid ülesandeid päris efektiivselt juba täna," rääkis Taro.

Rahandusministeeriumi andmetel töötab avalikus sektoris praegu ligikaudu 137 000 inimest, neist 42 protsenti töötab keskvalitsuses, 47 protsenti kohalikus omavalituses, üks protsent sotsiaalkindlustuses ja iga kümnes muus avalikus sektoris ehk riigi- või omavalitsuste ettevõtetes nagu Eesti Energia või Tallinna Sadam.

Tegevusala järgi on kõige rohkem avaliku sektori töötajaid hariduses ehk umbes 50 000 inimest, suurem osa neist kohalikes koolides. Ligikaudu 20 000 töötab tervishoius – peamiselt riigi või kohaliku omavalitsuse asutatud haiglates. Sama palju töötab ka majanduses – peamiselt energeetikas, sides ja transpordis. Korra- ja julgeolekutagamises töötab ligikaudu 10 000 inimest.

Avaliku sektori üks osa on avalik teenistus ehk töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Riigiasutustes töötab ligikaudu 22 000 inimest.