"Tartu linna kulud üldhooldusteenusele võrreldes hooldereformi eelse ajaga suurenesid märkimisväärselt ning riigipoolsed prognoosid kohalike omavalitsuste kuludele ning ka teenusesaajate arvule on olnud tugevalt alahinnatud," ütles Tartu linnasekretär Jüri Mölder, lisades, et Tartu linn juhtis sellele tähelepanu juba hooldereformi ettevalmistamise etapis.

Pärast hooldereformi on Tartu linna kulud üldhooldusteenusele märkimisväärselt kasvanud, nagu ka teenusele suunatud klientide arv. Kui enne hooldereformi 2022. aastal oli kulu 2,1 miljonit eurot, siis 2024. aastal ulatus see juba ligi 8,1 miljonini, millest linn kattis veidi üle nelja miljoni. Ilma reformita oleks linna tõenäoline panus olnud 2,4 miljonit eurot.  

Tartu linn taotleb sotsiaalministeeriumilt 1 622 779 euro hüvitamist ning on valmis kaitsma oma õigusi kohtus, tuginedes riigikohtu seisukohale, et kohalik omavalitsus võib sellise nõude halduskohtule esitada.

Hooldereform pani omavalitsused olukorda, kus neil tuli tasuda vähemalt osaliselt kõikide klientide hooldekoduarveid, ilma et riik oleks selle tarbeks lisaraha ette näinud.

Põlva ja Räpina vallavolikogu ning Tartu linnavolikogu pöördumise tõttu hooldereformi analüüsinud riigikohtu üldkogu otsustas möödunud aasta juulis, et kui olemasolevast omavalitsuste rahastamisest ülesannete täitmiseks ei piisa, on omavalitsustel võimalik nõuda riigilt halduskohtule esitatud kaebusega lisaraha.

Mullu septembris kinnitasid kõik kolm omavalitsust, et kaaluvad kohtusse pöördumist. Tartu on nüüdseks rahanõude valmis saanud.

Põlva abivallavanem Koit Nook ütles ERR-ile ülemöödunud nädalal, et vald ootab, mida teeb Tartu ega hakka ise riigilt raha nõudmist eest vedama – selleks pole neil ka juriidilist potentsiaali. Tartu samme jälgitakse aga tähelepanelikult. Räpina vallavanem Enel Liin ütles, et nemadki teevad arvutusi.