Suursaadik Emmanuel Mignot rõhutab, et kindlasti ei tähenda reedel nähtud inetu arveteklaarimine, nagu oleks partnerlus USA ja Prantsusmaa, või ka USA ja Euroopa vahel nüüd läbi. Seda enam, et ilma Prantsusmaa abita poleks USA riik tekkinudki ning seda ajaloolist seika saab ja tahab Prantsusmaa USA-le ka meelde tuletada. Küll aga näitavad reedesed sündmused ning ka president Donald Trumpi varasemgi tegevus, et kogu maailmajao sõltuvusse seadmine ühest riigist ei olnud hea mõte ning nüüd tuleb sellest sõltuvusest ruttu lahti saada.

"See tähendab, et eurooplased peavad tegema rohkem ja kähku. See tähendab rohkem nende enda julgeoleku ja kaitse jaoks. Neljapäeval on Euroopa Ülemkogu ja see on väga tähtis. Selles osas on Eesti ja Prantsusmaa ühel meelel. See tähendab, et me peame leidma rohkem ressursse kaitseks ja julgeolekuks," ütles Mignot.

Ka Prantsusmaa jaoks oli sel teel oluline ja positiivne samm pühapäeval toimunud Londoni tippkohtumine. Oluline on, et Euroopa uus rahuplaan ei muutuks samasuguseks Ukraina altvedamiseks, nagu oli Budapesti memorandum või Minski kokkulepped. Suursaadik Mignot on veendunud, et vähemasti Prantsusmaa on Minski lepete vigadest õppinud.

"Minski õppetunnid on õpitud. Nendest tundidest õppisime tänaseks, et püsiva ja kestva rahu tagamiseks on vaja, et Ukraina saaks ennast kaitsta tugeva riigina. Selleks on vaja abi teistelt riikidelt. Mida eurooplased ette panevad, mida president Macron ja peaminister Starmer ette panevad, on määratleda julgeolekutagatised sõjalise kohaloleku kaudu Ukrainas, tagamaks rahu," lausus Mignot.

Euroopa riikide esmaspäeva hommikustest lehtedest on korduvalt läbi käinud mõte, et Prantsusmaa ja Ühendkuningriik on nüüd võtnud juhtimise Euroopas enda kätte ja Saksamaa end ise kuhugi kõrvalteele manööverdanud. Suursaadik Mignot sõnul ei ole mõtet nõnda palju spekuleerida teemal, milline riik on Euroopa juhtriik ning kindlasti ei olene maailmajao tulevik ainult kahe riigi eestvedamisest.

"See on kollektiivne jõupingutus. Londoni kohtumisele järgneb teine kohtumine neljapäeval Brüsselis. Nii et ees on mitmeid kohtumisi. Ka, kui Prantsusmaa kaitseminister viibis Tallinnas möödunud esmaspäeval, juhtis ta koos minister Pevkuriga kohtumist suure hulga Euroopa ministritega, mis oli väga huvitav ideede toomise poolest, kuidas tagada julgeolekut Ukrainas, mida konkreetselt teha Ukraina julgeoleku tarvis," rääkis Mignot.

Euroopa teistmoodi tulevik läheb igale eurooplasele sõna otseses mõttes päris palju maksma, Prantsusmaa suursaadiku sõnul on tegu valusa kuid vajaliku pingutusega. Kaitsekulutuste tõstmisest on räägitud juba pikemat aega ning seda on ka tehtud.

"Prantsusmaal algatas president Macron juba 2017. aastal kaitsekulutuste tõstmise, seega enne Ukraina sõda hakati rohkem raha kaitsele kulutama. President Macroni esimese ametiaja alguse ja teise ametiaja lõpu vahel oleme kaitsekulutusi kahekordistanud. Seega kulutame praegu, 2025 aastal, 50 miljardit eurot kaitsele. See tähendab, et suudame juba rahastada uusi võimekusi, mida me saame paigutada ka näiteks siia, Eestisse. Meil on uut sorti varustus Tapal. See tuleneb meie rahalistest pingutustest," ütles Mignot.

Peale otseste kaitsekulutuste on oluline ka Euroopa inforuumi kaitsmine Venemaalt tuleva ning järjest varjatumaid ja kavalamaid vorme võtva propaganda eest, samuti moonutuste eest, mis kipuvad tekkima peamiselt USA ettevõtjatele kuuluvais sotsiaalmeediakanaleis.

Suursaadik Mignot sõnul pole mõtet hakata praegu looma Euroopa enda sotsiaalmeediakanalit, küll peab Euroopa riikidel olema kontroll nende territooriumil sotsiaalmeediakanalite kaudu levitatavate sõnumite üle.