Kui muidu langes euribor eelmisel aastal kiiresti, siis detsembri lõpus langus pidurdus. LHV makroanalüütik Triinu Tapver sõnas, et euribori langemine peaks siiski jätkuma ning aasta lõpuks võiks kuue kuu euribor olla kahe protsendi juures.

"Lootus on, et nüüd selle aasta lõpuks langeb kuue kuu euribor kahe protsendini ja aasta keskel on ta seal kuskil 2,2 protsendi punkti juures. Võib-olla see järsem langus on nii-öelda ära olnud, aga nüüd sellel aastal langus siiski jätkub," sõnas Tapver.

Ka Swedbanki ökonomist Tõnu Mertsina kinnitas, et märtsis peaks langus jätkuma. Seda ootab ka turg.

"Turg ootab praegu euribori langust. Ühest küljest on selle taga aeglustuv inflatsioon ja teisest küljest võib-olla isegi tugevamalt on selle taga ka see, et euroala majandus on nõrk. Eriti, kui vaadata euroala majandust praegu vastu suurenenud geopoliitilisi riske ja ka kaubandusega seotud riske," rääkis Mertsina.

Samas võib Mertsina hinnangul kuue kuu euribor kahe protsendini jõuda juba varem.

"Kui siia kõrvale panna Euroopa keskpanga intressimäär, siis meie hinnangul peaks intressimäär jõudma juba juunikuuks kahe protsendini ja koos sellega liigub allapoole ka kuue kuu euribor. Meil on küll euribori futuur kolme kuu kohta, aga kolme kuu euribori oodatakse praegu aasta lõpuks 1,9 protsendini ja kuue kuu euribor on tegelikult kolme kuu euriborist juba praegu veidi madalam, nii et tegelikult peaks euribor kahe protsendini jõudma varem," selgitas Mertsina.

Euribori langus muudab kodulaenude tagasimaksed soodsamaks, mis tähenab, et võib olla parem aeg kodulaenude sõlmimiseks. Triinu Tapver aga ei prognoosi, et see Eesti kinnisvara turgu praegu üleliia mõjutaks.

"Kodulaenude mõttes tõin sellise lihtsa arvutuse, et kui nüüd tõesti aasta lõpuks sinna kahe protsendini see kuue kuu euribor jõuab, siis näiteks 100 000-eurose kodulaenu kuumakse võiks praegusega võrreldes kuskil 25 eurot väheneda," tõdes Tapver.

Küll aga möönis Tapver, et kinnisvaraturu aktiveerimise mõju võib seal sees olla.

"Küll aga tuleb arvesse võtta Eesti eripära. Eestis sel aastal ootame me hinnakasvu kiirenemist ja seetõttu ka on näha, et kinnisvaraturul tulenevalt ka eelnevate aastate kiirest hinnatõusust on võib-olla vähem neid inimesi alles jäänud, kes võivad ja saavad endale kinnisvara lubada. Sel aastal, kui arvatavasti palgakasv ka alaneb, võib eeldada seda, et ega kinnisvaraturg iseenesest, just kodulaenude mõttes, väga suurt hoogu sealt juurde ei saa," rääkis Tapver.