Möödunud aasta suvel Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 vahel allkirjastatud koalitsioonilepe näeb ette, et valitsus kehtestab reegli, kus iga uue ettevõtetele halduskoormust toova nõude kehtestamiseks on vaja üks olemasolevatest nõuetest kehtetuks tunnistada.

Nüüd on Eesti 200 justiitsminister Liisa Pakosta eelnõu põhimõtteliselt valmis saanud ja esitanud selle valitsuse kabinetistungile heakskiiduks saamiseks.

"Eesmärk, mida me tahame saavutada, nimetame seda BVP-akronüümiga ehk bürokraatiale vitsad peale, on nüüd läbinud kõik erinevad kooskõlastusringid. Mitte ametlikus mõttes, aga mitmesugused kohtumised ja kirjavoorud ja ootab valitsuskabineti järjekorras," ütles Pakosta.

Pakosta sõnul tekiks muudatusega kohustus eelnõude mõjuanalüüsis käsitleda lisaks mõjule riigieelarvele ka mõju ettevõtetele ja üksikisikutele.

Sellised hinnanguid praegu kohustuslikud ei ole.

"Piltlikult öeldes parimal juhul kirjutatakse veel välja, milline mõju on näiteks rahvusringhäälingule, aga milline mõju on näiteks Huko Aaspõllule, mis iganes rollides te olete, on see isana või mis iganes, see on süstemaatiliselt läbi kirjutamata," rääkis Pakosta.

Kui see mõju tähendab, et kellelgi midagi läheb raskemaks või keerulisemaks, kui kellelgi tuleb midagi kuskil rohkem teha, siis Pakosta nägemuses tähendaks see, et kuskil mujal, kas samas või mõnes muus seaduses, tuleks kohustusi maha võtta - ükskõik kust või mis teemast.

Sellega soovib Pakosta muuta reeglit, et üks eelnõu tegeleks vaid ühe teemaga. "See on selleks, et vältida olukorda, kus üks eelnõu läheb nagu nuga läbi või ja teine kukub täiesti laua alla. See juurdepanek ja äravõtmine peab ikkagi koos olema," rääkis Pakosta.

Kohustus kehtiks ka näiteks Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmisel.

"Olen ka omas majas seda mitu korda meelde tuletanud inimestele, tõesti saab küll teha. Kui sa paned ikkagi direktiivi teksti ja meie eelnõu teksti kõrvuti, selgub jälle ja jälle, et me oleme hoogu läinud," rääkis Pakosta.

Samas ei tähenda, et kohustuste vähendamine peaks olema sama kaaluga, või et keegi seda mõõdaks.

"See tähendaks tõesti täiendavate uute ametikohtade tegemist ja seda me teha ei soovi," ütles Pakosta.

Siiski teatavat pariteetsust justiits- ja digiministeerium ootab. "Piltlikult öeldes, kui sa 10 uut koormust paned, sa peaks ikkagi 10 tükki maha võtma. Ei piisa sellest, et sa mingi niikuinii aegunud määruse lihtsalt ära tühistad," märkis Pakosta.

Pakosta sõnul on muudatus just seadusesse vaja kirjutada, sest ükski vabatahtlik algatus piirangute vähendamiseks vilja kandnud ei ole. "Piltlikult öeldes justiits- ja digiministeeriumil tekiks paragrahvile viitamise alus. Et me ütleme, et see eelnõu ei liigu kuhugi, sest ei ole täitnud seda ja seda nõuet," märkis Pakosta.

Tulevikus seega hakkaks justiitsministeerium kõiki tulevasi seaduseelnõusid üle vaatama aspektist, et kas on täidetud nõue mõni regulatsioon tühistada. Lahtine on veel, kas peaks samast piirangust lähtuvalt üle vaatama ka kõiki ministeeriumite määruseid.

"See on üks arutelu koht. Kas me teeme seda, mis puudutab kõiki dokumente. Igal juhul hakkab see kehtima kõigele sellele, mis vähegi valitsusest läbi käib," rääkis Pakosta.

"Valitsuse tegevusele lisaks on olemas ministeeriumide enda võimekus toota igasuguseid fantastilise pabereid. Kui me hakkaks sinna ka sisse minema, me peaks tööjõudu juurde võtma. Minu ettepanek on praegu, et äkki ministrid siiski ise suudavad oma ministeeriumit juhtida ja vaadata omas majas sees, et see koalitsioonileppe punkt oleks täidetud," rääkis Pakosta.

Küsimusele, kas ei ole ohtu, et ametnikud asuvad koguma võimalike regulatsioone, mida vajadusel tühistada, vastas Pakosta, et ka juba see oleks suur samm edasi. "Kui sul need seal sahtlis juba on, siis nüüd lase need käiku ka," märkis Pakosta.

Millal valitsus plaani arutada võiks, Pakosta öelda ei oska, kuid seaduse loodab ta riigikogus vastu võtta aasta lõpuks.

Regulatsioonide üle arvet ei peeta

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ütles ERR-ile, et tegelikult ei ole Eestis kellelgi ülevaadet, näiteks kui palju regulatsioone möödunud aastal kehtestati ja palju tühistati.

"Aus vastus on, et ei ole. Vähemalt meil majas. Ma olen ka seda küsinud," ütles Keldo. Ta lisas, et pigem võiks olla ülevaade justiits- ja digiministeeriumil

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ütles, et möödunud aastal võeti vastu suurusjärgus 30 eelnõu, mis piiranguid lisas, samas viis eelnõu, mis piiranguid vähendas. Hiljem ta täpsustas, et möödunud aastal oli kaheksa korda rohkem eelnõusid, mis suurendasid halduskoormust, kui neid mis vähendasid.

Samas kui palju möödunud aastal piiranguid juurde tuli ja kui palju maha läks, ei osanud ka Pakosta öelda.