Aastaid tagasi osalesin Londonis ühel ärikonverentsil, kus Eesti oli koos Sambia ja Mongooliaga arvatud piiririikide hulka. See üllatas, kuna eeldasin, et meid nähakse pärast Euroopa Liidu ja euroalaga liitumist juba arenenud riigina. See kurbnaljakas tõsiasi kirjeldab seda, kuidas ülejäänud maailm Eestit näeb: kauge ja vaenuliku naabri tõttu ka riskantse riigina ja seda on võimendanud Venemaa sõda Ukrainas.

Muutunud julgeoleku- ja poliitilise olukorra tõttu olemegi muutunud Euroopa eeslinna kõige tagumisemaks tänavaks, kus on kiire hinnatõus, kallis energia, järjest vähem töötajaid ning viimased paar aastat paras segadus maksudega. Ei ole rahvusvahelises konkurentsis just helge väljavaade.

Selle tõttu ei tasu siiski käsi rüppe kukkuda lasta. Pigem annab see meile riigina sihi, mis peaks võtma Eesti majanduspoliitika eesmärgiks viia Eesti arenenud majandustega riikide sekka. Sellel on konkreetne mõõdik, reitinguagentuuride hinnang AAA, mida kannavad näiteks Taani, Rootsi ja Saksamaa.

Sellise hindega riigid on usaldusväärsed, stabiilsed, hästi töötava kapitalituruga ja meelitavad investoreid riiki investeerima ning seeläbi kasvab ühiskonna jõukus. Meil on võimalik vaadata, mille järgi reitinguagentuurid riike hindavad ja selles suunas liikuma hakata, sest konkurentsivõimelise majandusruumi kujundamine on riigi teha.

Riigi plaan vajab innustavat eesmärki

Tõsi, majandus-kommunikatsiooniministeerium on selleks aastaks kokku pannud majandusplaani, mis sisaldab enam kui 40 tegevust. Hea ja vajalik, et see olemas on, kuid ühe aasta tegevused on vaid üks etapp ning see plaan vajab üht innustavat eesmärki. Nii nagu pani kogu ühiskonna pingutama soov saada Euroopa Liitu ja NATO-sse ning võtta kasutusele euro.

Seetõttu on tervitatav näha, et uus koalitsioon peab majanduse arendamist ja julgeoleku suurendamist kaheks kõige tähtsamaks teemaks. Kui majandus areneb ja ettevõtjad loovad uusi töökohti, saab riik maksutulu näiteks kaitsesse panustamiseks.

Eesti kaks suuremat probleemi ongi praegu ebakindlus ja pikalt kestnud majanduslangus. Ettevõtjate ja üldse kõigi inimeste ootused tuleviku suhtes on olnud pikalt märkimisväärselt pessimistlikumad kui naabritel ning see on hoidnud tagasi nii majandust kui ka inimesi. Samuti on mitmed välisinvestorid siit lahkunud või lahkumas, mis annab küll häid võimalusi kohalikele, kuid paneb trendina siiski muretsema. Väike ja avatud majandus vajab välisinvesteeringuid nagu õhku.

Ettevõtjad on endiselt ettevaatlikud

Kuigi eelmise aasta viimane kvartal üllatas majanduskasvuga, siis ettevõtjad on jätkuvalt ettevaatlikud. Näiteks eelmisel nädalal toimunud tööandjate majanduskonverentsil "Tuulelohe lend 2025" hindas 52 protsenti kohal viibinud juhist ja ettevõtjast, et languse põhi ei ole veel läbitud. Kusjuures aasta tagasi olid ettevõtjad palju optimistlikumad, toona hindas 63 protsenti siinse majanduselu mõjutajast, et põhi on käes.

Seda meeleolu aitab siinsetel ja välisinvestoreil tõsta meie otsustav kaitsevõime suurendamine. Investeerime sellesse ja näitame oma suurenenud võimekust välja ning see heidutab ka võimalikke vaenlasi.

Kuna kaitsevaldkond vajab lähiaastail märkimisväärselt lisaraha, on riigil vastutus vajaliku rahastuse leidmiseks ka oma rahaasjad korda teha, sisemist toimimist kriitiliselt hinnata ja ümber korraldada või kärpida otsustavalt ära see, mis ei ole hetkel hädavajalik, ning külmutada indekseerimise tõttu ohjamatus tempos kasvanud kulud.

Korras riigirahandus on üks kild kindlustunde ehitamisel. See tähendab, et saame investeerida ühiskonnale kriitilistesse valdkondadesse ning annab ettevõtjaile ettevaate, millist maksukeskkonda niigi muutuva väliskeskkonnaga ajal riigilt oodata saab. Kindlat ja stabiilset ning ettenähtavat.