"Me läheme loomulikult sellega edasi, sest lisaks sellele, et ma vaatame, kuidas siin kasvupiirkondades me oma elu korraldame, on oluline tagada areng ka kõikjal Eestis," ütles Hartman.

"Nende piirkondlike koordinaatorite ülesanne on aidata lahendada neid murekohti, mis on seotud ettevõtlusega, töökohtade loomisega ja nad peavad leidma võimalused, et ressursse viia ka kesktasandilt allapoole," lisas ta.

Hartman rääkis, et piirkondlikud eriesindajad luuakse endiste maavanemate ametikohtadest jäänud piirkonna koordinaatorite ametitele. Ent varasema kaheksa koordinaatori asemel saab neid nüüd olema neli.

"Kui me seda Ida-Virumaa eriesindajat määrasime, siis me saime aru, et meil on vaja inimesi, kes on ettevõtluse taustaga, kes on juhtimiskogemusega ja kes on võimelised nii ministritega kohtuma kui ka erinevate tippjuhtidega, kes on valmis suruma läbi erinevaid meetmeid. Me saime aru, et kui me tahame edasi minna sellega, et meil oleks sellised piirkondlikud koordinaatorid, siis esiteks peab olema nende taust täiesti teine ja see mandaat, mille me neile anname," selgitas Hartman.

"Meil on täna vaja selliseid tugeva juhtimiskogemusega jõulisi inimesi, kes on valmis seisma nende kohalike teemade eest, vajadusel olema ministri ukse taga. Kindlasti nad võiksid olla regulaarselt ka valitsuskabineti laua taga. Jah, nad tulevad täna ministeeriumi koosseisu, aga nende töökohad saavad olema ikkagi regioonides. Nad ei ole Tallinnas, vaid nad peavad olema kohalikud inimesed, kes kohalikke olusid ja inimesi hästi tunnevad," rääkis minister.

"Me soovime, et järgmisel Euroopa Liidu finantsperioodi puhul me toome oluliselt rohkem ettevõtlusraha allapoole. Aga sellepärast peavad olema allpool need kokkulepped tehtud, et mis on fookuskohad, kuhu panustada. Kus see kõige paremini aitaks neid ettevõtluse töökohti luua. Ta peab tegema kohapealsete inimestega kokkuleppeid, aga samas tajuma, mis on keskvalitsuse tänased võimalused," lausus Hartman.

Hartmani sõnul on Kesk-Eesti eriesindaja leitud, selleks on regionaal- ja põllumajanduseministeeriumi KOV osakonna Järvamaa ja Viljandimaa piirkonna juht Rainer Eidemiller. Ülejäänud piirkondlike eriesindajate ametitesse toimusid ametlikud konkursid. Konkursil osales kokku 37 inimest. Ida eriesindaja kohale laekus 10, Lõuna eriesindaja kohale 10 ja Lääne eriesindaja kohale 17 avaldust.

Ametisse võiksid nad astuda lähinädalate jooksul. Praegu toimuvad vestlused.

Keldo: see ei ole õige tee

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (RE) on piirkondlike eriesindajate palkamist kritiseerinud, öeldes, et see ei ole mõistlik.

"Kui me soovime, et avalik sektor muutuks efektiivsemaks, siis sõnumina uute inimeste palkamine ei ole kindlasti õige tee. Meil on olemas maakondlikud arendus- ja ettevõtluskeskused, meil on maaelu edendamise sihtasutus, meil on ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus, mis erinevaid ettevõtlusega tegelevaid meetmeid pakuvad. Kui meil on vaja suurendada regionaalselt suhtlust ettevõtjatega, siis need asutused on olemas, tuleb rohkem ettevõtjaid kuulata," lausus Keldo.

"Esiteks, need tegevused, mida teeb regionaal- ja põllumajandusministeerium ja see personalipoliitika, mida me teeme, on ministri ja ministeeriumi juhtkonna määrata," ütles selle kohta Hartman.

"Me oleme täna oma inimeste arvu päris oluliselt vähendanud ja ka seda osa, mis puudutab seniseid piirkonna esindajaid. See on see, mida me teeme ja see on see, mida ei tee näiteks majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. Tema ei ole oma ministeeriumis ühtegi inimest lahti lasknud, kui me vaatame aasta aja numbreid. Meie oleme need rasked otsused ära teinud," sõnas Hartman.

"Regionaalpoliitika eest seismine ongi regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ülesanne. Ja see, et meil on inimesed kohtadel, kes teevad koostööd kohalike omavalitsustega, selgitavad välja neid murekohti, on ettevõtjatele toeks, et läbi mõelda, mis on need meetmed ja võimalused selleks, et nad saaksid oma tööd
ja tegevusi jätkata, see ongi see, mida ma täna tegema peame. Ja alati on see, et kui me tahame, et asjad liiguksid, siis on vaja, et seal taga oleksid ka inimesed,
sest need asjad muidu lihtsalt ei liigu," jätkas Hartman.

"Nendele kriitikutele ma ütleksin ka seda, et kui ma vaatan viimast perioodi,
siis trend on ju see, kus piirkondade vahelised lõhed kasvavad. Ma ei saa regionaal- ja põllumajandusministrina lihtsalt öelda, et ma mitte midagi ei tee," ütles Hartman.

"Me peame tänases olukorras leidma erinevaid lahendusi koostöös kohalike esindajatega. Nende regioonijuhtide ülesanne ongi olla kontaktis keskvalitsuse ja erinevate ministeeriumitega ja teisest küljest kohalike omavalitsustega, kes seal kohapeal on ja neid murekohti kõige paremini teavad."

Hartman tõi hea näitena esile endise Ida-Virumaa eriesindaja Jaanus Purga töö. "Ta tõesti aitas meil õiglase üleminekufondi meetmed ja eelarve rakendada. Meil oli suur mure, et kas me ikkagi nii lühikese perioodi jooksul jõuame piisavalt ettevõtjateni ja jõuame nende algatusteni. Tänaseks me saame julgelt öelda, et need rahad leiavad hea rakenduse ja inimesed saavad tööd. Aga sedasama on vaja teha ka teistes piirkondades, sest see, mida me siiamaani oleme teinud, ei ole meid viinud oodatud tulemuseni. Me peame edasi proovima ja ma loodan, et need neli inimest saavad olema need, kes aitavad meil kõigis Eesti piirkondades neid väga olulisi murekohti lahendada ja töökohti luua," rääkis Hartman.

Koalitsioonipartnerite järjest valjem kriitika

Viimasel nädalal on sotsiaaldemokraatide koalitsioonipartnerid Eesti 200, eriti aga Reformierakond erakonda teravalt avalikult kritiseerinud. Näiteks on Reformierakonna esimees, peaminister Kristen Michal ja majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo heitnud sotsidele ette bürokraatia vastase võitluse pidurdamist.

Kõik see tekitab aga Hartmanis küsimusi. Tema sõnul ei ole jutt sellest, et sotsid bürokraatia vähendamist pidurdavad adekvaatne.

"Me väga selgelt oleme ju aru saanud, et koalitsioonis on see kokkulepe, et bürokraatiat vähendame," lausus Hartman.

Neljapäeval ütles aga haridus- ja teadusminister, Eesti 200 juht Kristina Kallas valitsuse pressikonverentsil, et sotsiaaldemokraadid hoiavad valitsuses mitmeid algatusi kinni. Näiteks kritiseeris Kallas sotsiaaldemokraate selle eest, et nad ei ole piisavalt kiiresti valitsuses oma heakskiitu andnud eelnõule, mis lubaks ettevõtjatel senisest madalama palgaga kolmandate riikide kodanikke Eestisse tööle tuua.

"See ei ole ilus koalitsioonipartnereid kritiseerida avalikkuses niimoodi. Asjad seisavad sellepärast, et seal on põhjused, sisulised põhjused, miks me teatud tegevustega ei ole valmis edasi minema. Ka meil on omad teemad, mis on täna seisnud. Minul kohalike omavalitsuste korralduse seadus, mis on praegu seisnud sellepärast et Kristina Kallas ei ole lasknud sellel edasi liikuda," kommenteeris Hartman.

"Tulebki aktsepteerida seda, et teatud küsimustes on koalitsioonipartneritel erinev arusaam. Me teeme päevas kümneid otsuseid. On väga olulised teemad,
mille osas me oleme jõudnud koalitsioonipartneritega kokkuleppele ja nendega me liigume edasi. Väga põhimõttelistes küsimustes oleme neid kokkuleppeid saavutanud. Aga on osad teemad, mis vajavad lihtsalt arutelusid, " lausus Hartman.

"Täna on koalitsioonis kolm osapoolt, kes peavad kokku leppima. Sotsiaaldemokraadid on täna valitsuses sellepärast, et tasakaalustada, seista kõigi piirkondade eest ja seista kõigi sihtrühmade eest, seista ka keskkonna eest. Ja kui me näeme, et osad eelnõud või muudatused ei vasta meie eesmärkidele, siis me ei saa neid ka toetada," lisas ta.

ERR küsis, miks Eesti 200 ja Reformierakond ei mõista sotside seisukohti, vaid on asunud erakonda avalikult ründama.

"Seda tuleb nende käest küsida. Ega see seis ju üldiselt on väga keeruline ja väga keeruline ka poliitiliselt. Me peame tegelema maailmas olevate julgeoleku küsimustega, mis mõjutavad väga selgelt Eestit. Loomulikult ei jää tähelepanuta ka see usaldamatus, mis on valitsuse vastu tekkinud, see kindlasti tekitab ka närvilisust poliitikutes endis," vastas Hartman.

"Meie oleme sotsiaaldemokraatides võtnud selle seisukoha, et me hoiame rahulikku meelt. Meil ei ole mõtet siin õli tulle visata. Teiste mustamise ja laimamisega me ennast paremaks ei tee. Meie kindlasti oma sisuteemadega jätkame. Kui teised tahavad siin meid selles osas laimata, siis on see nende valik.
Selliseid põhimõtteid meie täna omalt poolt ei järgi. Küllap siis neil on omad põhjused selle jaoks, aga meie sellega kindlasti kaasa ei lähe ja võtame tänast olukorda rahulikult. Ma arvan, et ka inimesed ootavad täna seda, et valitsus end kokku võtaks ja selles keerulises olukorras hästi riiki juhiks. Seda närvilisust ja hirmu on päris palju ja me ei tohiks seda ise ühiskonnas juurde tekitada," lisas ta veel.