"Keskpikas vaates ei suuda Venemaa suure tõenäosusega luua laiaulatuslikuks konventsionaalseks sõjaks NATO-ga vajalikku võimekust, küll aga võib arendada sõjaliselt piisava võimekuse, et algatada piiratud sõjalist tegevust ühe või mitme NATO riigi vastu," seisab Leedu kaitsepolitseiameti ja operatiivteenistuste teise osakonna julgeolekuhinnangus.

"See võib ajendada Venemaa juhtkonda kasutama sõjalist jõudu, mis põhineb olukorra vääral hindamisel ja lootusel, et NATO ei suuda õigeaegselt vastata ning Venemaa suudab sõja lokaliseerida ja saavutada kiiresti soovitud tulemuse," seisab dokumendis.

Luure määratleb keskpikka vaadet ajalõiguna kolmest kuni viie aastani.

Ohuhinnangus on kirjas, et Venemaa sõjalise võimsuse edasine kasv sõltub otseselt Ukraina sõja käigust – rinde vajaduste vähenedes on Moskval võimalik kiiresti moodustada uusi väeosi ja koguda reserve.

Luure andmetel viib Venemaa Ukraina sõja vajaduste rahuldamiseks sinna väge ja varustust eri piirkondadest, sealhulgas Kaliningradi oblastist. Ohuhinnang näitab samas, et Kaliningradis asuv Vene väekoondis on endiselt võimeline põhiülesandeid täitma.

"Venemaa praegusest võimekusest sõja korral NATO-ga ei piisaks ülemvõimu kindlustamiseks, küll aga NATO operatsioonide katkestamiseks Läänemerel," seisis ettekandes.

"Kuigi osa Venemaa A2/AD (piirkonda ligipääsu ja piirkonna tõkestamise) süsteemist, eelkõige õhutõrjevõimekus, on Läänemere piirkonnas osaliselt vähenenud, suudab see oma ülesannet täita," märgitakse dokumendis.

Nimetatud süsteem kätkeb õhu- ja laevatõrjemeetmeid, mis on mõeldud vaenlase väeüksuste tegevuse tõkestamiseks teatud alal.