USA teatas sel nädalal, et on katkestanud luureandmete jagamise Kiieviga. Neeme Väli selgitas "Ukraina stuudios", et luureinfo ja varajane eelhoiatus on sõjapidamise jaoks väga tähtis, sest vastase sügavusse mitte nägemine on suur kaotus.

Väli lisas, et Venemaa kasutas USA otsust ka kohe ära ja suurendas raketirünnakuid Ukraina vastu.

Siiski ei ole Ukraina USA luureinfota täiesti abitu.

"Ukrainlastel endal on kindlasti võimalused, mis puudutavad lähiluuret läbi UAV-de – nad kasutavad massiliselt droone ja sellest on lähipilt lahinguväljast kindlasti olemas. Muidugi, seal on sõltuvus ilmast, kui on udune või muu takistus, siis see pilt ei ole väga hea," rääkis Väli.

"Teiseks, Euroopa juba tarnib infot. /.../ Euroopa riigid edastavad Ukrainale jätkuvalt informatsiooni. See ka mingil määral kompenseerib. Nii et seda küll öelda ei saa, et ukrainlased oleksid ameeriklaste informatsiooni äralõikamise tõttu täiesti abitud. Kindlasti mitte," lisas ta.

Samas tõdes Väli, et Euroopa ei suuda pakkuda Ukrainale sellises ulatuses ja kvaliteedis luureinfot nagu tegi seda USA.

Relvasüsteemide toimimist luureinfo puudus Väli sõnul ei häiri, vaid nende kasutusvõimalusi.

"Küsimus on selles, kuidas sa suudad sihtmärgi tuvastada. Kui see jääb ikkagi niivõrd kaugele, et sul on vaja selleks satelliidi määratlust, siis on see problemaatiline. Aga muidu relvasüsteemid toimivad ikka."

Sel nädalal käskis USA president Donald Trump ka teha pausi sõjalise abi andmises Ukrainale.

Väli ütles, et see tekitab Ukrainale probleeme eelkõige spetsiifiliste relvasüsteemidega.

"Üks kõige suurem probleem on ikkagi väga spetsiifiliste relvasüsteemidega. Kui me räägime tavalistest suurtükkidest, haubitsatest, miinipildujatest, siis siin probleeme ei ole. Ma usun, võib tekkida probleeme näiteks 155-millimeetriste suurtükkide puhul mingisuguse väga spetsiifilise laskemoonaga, mis võib olla ainult USA-st pärit," selgitas Väli.

"Aga suurem probleem on ikkagi näiteks Patriotidega, mille raketid tulevad ainult Ameerikast. Justnimelt need süsteemid. Või kui me räägime HIMARS-itest, ATACMS-i rakettidest. Nii et see suur probleem on justnimelt teatud spetsiifilistes lõikudes. Aga üldjoontes klassikaline sõjapidamine käib ikkagi edasi ja tavalist mürsku või muud sellist suudab ka Euroopa tarnida," lisas Väli.