Oluline esmaspäeval, 10. märtsil kell 19.43:

- Trump viitas võimalusele taastada peagi luureandmete edastamine Ukrainale;

- Ukraina ründas Vene naftakäitist Samaara oblastis;

- Ukraina suurendab järsult kodus toodetud FPV droonide ostmist;

- Venemaa üritab Sumõ oblastis kanda kinnitada;

- EL toetab vajaduse korral Ukrainat GOVSATCOM-i satelliidivõimekusega;

- Ukrainlaste eest sõdinud JD Vance'i nõbu kritiseeris asepresidenti;

- Musk lubas mitte katkestada Starlinki teenust Ukrainale;

- Venemaa ründas Ukrainat 176 drooniga;

- Merz lubas jätkata Ukraina relvastamist relvarahuplaanidest hoolimata;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1190 sõdurit.

Rubio: Ukraina osaline relvarahuettepanek on lubav

USA välisminister Marco Rubio ütles esmaspäeval, et Ukraina ettepanek osaliseks vaherahuks kolm aastat kestnud täiemahulisele sõjale Venemaaga on lubav.

"Ma ei ütle, et sellest üksi piisab, kuid tegu on seda tüüpi mööndusega, mida vaja selleks, konflikt lõpetada," ütles ta ajakirjanikele veidi aega enne saabumist Saudi Araabiasse Jeddah'sse, kus teisipäeval algavad kõnelused Ukraina delegatsiooniga.

Trump viitas võimalusele taastada peagi luureandmete edastamine Ukrainale

USA president Donald Trump ütles, et Washington on Kiieviga peaaegu kokku leppinud luureandmete edastamise peatses jätkamises.

"Oleme peaaegu kokku leppinud," vastas ta pühapäeval ajakirjaniku sellekohasele küsimusele.

USA Luure Keskagentuuri (CIA) direktor John Ratcliffe teatas kolmapäeval, et USA on peatanud luureandmete jagamise Ukrainaga, avaldades survet Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile, et ta teeks Trumpiga koostööd rahukõneluste alustamiseks Venemaaga.

Luureandmete jagamise peatamine, mis kahjustab Ukraina võimet kaitsta end Venemaa õhurünnakute eest ning korraldada ise vasturünnakuid, järgnes USA sõjalise abi katkestamisele.

Trump ütles ka pühapäeval, et ootab häid tulemusi sel nädalal Saudi Araabias toimuvatelt läbirääkimistelt USA ja Ukraina esindajate vahel.

Trump avaldas lootust, et Ukraina nõustub allkirjastama Ameerika Ühendriikidega maavaralepingu. "Ma arvan, et nad allkirjastavad kaevanduslepingu," ütles USA president.

Samas rõhutas ta, et praegu ei ole Kiiev tema hinnangul oma rahusoovi piisaval määral üles näidanud.

Väljaanne Financial Times teatas pühapäeval, et Kiiev püüab eelseisvatel kõnelustel Saudi Araabias veenda USA-d taastama luure- ja sõjalise toetuse andmist, veendes Trumpi, et president Zelenski soovib sõja kiiret lõpetamist Venemaaga.

Läbirääkimiste ettevalmistustest informeeritud ametnikud ütlesid, et Kiiev kavatseb pakkuda Venemaale osalist relvarahu droonide ja kaugmaarakettide rünnakute ning Mustal merel toimuva sõjategevuse peatamiseks lootuses, et läbirääkimiste edu sunnib Washingtoni muutma oma otsust peatada luureandmete jagamine ja relvade üleandmine.

Samal ajal teatas NBC News, et USA ametnike sõnul ei piisa Trumpile kaevandustehingust abi andmise ja luureandmete jagamise jätkamiseks. Materjalis märgitakse, et USA president soovib, et Zelenski muudaks oma seisukohta rahuläbirääkimiste osas ja liiguks Ukrainas valimiste suunas või isegi astuks presidendi kohalt tagasi.

EL toetab vajaduse korral Ukrainat GOVSATCOM-i satelliidivõimekusega

Euroopa Komisjon on valmis toetama vajadusel Ukrainat GOVSATCOM-i satelliidivõimekusega, kommenteeris Brüssel esmaspäeval Ukraina Starlinki teemat.

"Oleme valmis toetama Ukrainat GOVSATCOM-iga, kuni IRIS² on täielikus töökorras," ütles Euroopa Komisjoni pressiesindaja Thomas Regnier.

Ta rõhutas, et EL-il on satelliidivõimekus.

"Oleme vajadusel valmis Ukrainat toetama," kinnitas Euroopa Komisjoni esindaja.

Ukraina ründas Vene naftakäitist Samaara oblastis

Ukraina korraldas ööl vastu esmaspäeva õhurünnaku Venemaal Samaara oblastis asuva naftatöötlustehase vastu.

Droonirünnakust Novokuibõševi naftakäitise vastu teatas esmaspäeval Ukraina valeinfoga võitlemise keskuse juht Andri Kovalenko.

Rünnakut kinnitas kaudselt ka Samaara oblasti kuberner Vjatšeslav Fedorištšev, kelle sõnul tulistas Vene õhutõrje alla kolm drooni. Kuberner märkis ebamääraselt, et droonid püüdsid rünnata ettevõtteid, kuid kahju ega ohvreid ei põhjustanud. "Kahjustusi pole, kõik on normaalne," kinnitas Fedorištšev.

Hommikul teatas Vene eriolukordade ministeerium, et Novokuibõševis Molodogvardeiskaja tänaval põles pooleteisttuhande ruutmeetri suurune ladu – kas tulekahju oli seotud droonirünnakuga, ei täpsustatud. Sõnumit muudeti hiljem, asendades sõna "ladu" sõnaga "ruum".

Ukraina ühismeediakanalid kirjutavad, et rünnaku sihtmärk oli Vene naftafirma Rosneft ettevõte – Novokubõševi naftatöötlemistehas.

Kovalenko märkis, et tehase võimsus ulatub 8,8 miljoni tonnini aastas, millega see tehas on Venemaa kümne suurima hulgas. Tehas toodab laias valikus naftasaadusi, sealhulgas bensiini, diislikütust ja kütteõli, mis on olulised transpordi ja sõjavarustuse jaoks.

Vene armee jaoks on see rafineerimistehas strateegilise tähtsusega, kuna see tagab sõjaliste operatsioonide jaoks stabiilse kütusevaru.

Venemaa kaitseministeerium teatas esmaspäeval traditsiooniliselt ainult väidetavalt allatulistatud droonidest, lugedes kokku üheksa likvideeritud drooni: kolm Samaara oblasti kohal, kaks Voroneži ja Orjoli oblasti kohal, üks Belgorodi ja Kurski oblasti kohal.

Novokuibõševi naftatöötlemistehas oli Ukraina droonide rünnaku all ka aasta tagasi – 2024. aasta 16. ja 23. märtsi öösel.

Ukraina suurendab järsult kodus toodetud FPV droonide ostmist

Ukraina kavatseb 2025. aastal osta umbes 4,5 miljonit FPV-drooni, mis on enam kui kaks korda rohkem kui eelmisel aastal, teatas riigi kaitseministeerium esmaspäeval. Ministeerium tunnistas, et Venemaa agressiooniga alanud sõda muutub üha kõrgtehnoloogilisemaks.

Mõlemad pooled on hakanud toetuma tavasuurtükiväe kõrval üha rohkem odavamatele ja tõhusamatele alternatiividele ning Ukraina ametnikud on öelnud, et enamikku hävitatud Vene sõduritest ja sõjamasinatest on tabanud droonid.

Ministeeriumi hankepoliitika osakonna direktor Hlib Kanevski ütles oma avalduses, et Ukraina ostis eelmisel aastal üle 1,5 miljoni sellise drooni, kusjuures 96 protsenti neist Ukraina enda tootjatelt ja tarnijatelt.

"Sel aastal on arvud veelgi suuremad, sest kodumaise kaitsetööstuse võimekus 2025. aastal on ligikaudu 4,5 miljonit FPV-drooni," ütles ta. "Ja kaitseministeerium plaanib kõik need ära osta."

Ta ütles, et ministeerium eraldab plaani jaoks enam kui 2,6 miljardit dollarit.

Väikesi odavaid FPV-droone juhivad videopildi abil maa peal asuvad piloodid ja selliste lõhkeainega koormatud droonidega rammitakse sihtmärke.

Kiievi relvajõudude komandör Oleksandr Sõrskõi ütles esmaspäeval eraldi tehtud avalduses, et Ukraina droonid hävitasid eelmisel kuul jaanuariga võrreldes 22 protsenti rohkem sihtmärke, kuid lisas, et ka Vene väed kohanevad selle taktikaga.

"Meil lihtsalt pole õigust vaenlasest maha jääda nendes tehnoloogilise sõja valdkondades, kus saaksime end relvastada ja tugevdada oma ressurssidega," ütles Sõrskõi.

Venemaa üritab Sumõ oblastis kanda kinnitada

Vene relvajõud üritavad aktiivselt viia sõda Ukraina kirdeosas asuvasse Sumõ oblastisse, mis asub teisel pool piiri Venemaa Kurski oblasti vastas, ütles Ukraina piirivalve pressiesindaja esmaspäeval.

Vene väed on suurendanud survet Ukraina vägedele, mis hoiavad tükki Kurski oblastist oma valduses pärast möödnud aasta augustis tehtud piiriülest üllatusrünnakut, mille Kiiev korraldas enda sõnul osaliselt selleks, et saada tugevam positsioon võimalikel rahuläbirääkimistel.

"Oleme fikseerinud, et Novenke suunal üritab vaenlane endiselt Ukraina territooriumil luua aktiivse vaenutegevuse tsooni, püüdes seal kanda kinnitada," ütles Ukraina piirivalve pressiesindaja Andri Demtšenko Ukraina televisioonile.

"Tegemist on väikeste ründerühmadega, kuid sellised mitmest inimesest koosnevad grupid üritavad siseneda meie territooriumile, et koonduda ja hiljem liikuda sügavamale Ukraina territooriumile, sealhulgas suure tõenäosusega logistiliste marsruutide katkestamiseks."

Piirivalvurid tõrjusid rünnakuid suurtükiväe ja muude vahenditega, et vältida vägede kuhjumist ja aktiivse sõjategevuse tsooni laienemist, ütles Demtšenko.

Ukraina kindralstaap teatas esmaspäeval, et Ukraina väed tõrjusid viimase ööpäeva jooksul Kurski oblastis 27 Vene vägede rünnakut.

Venemaa kaitseministeerium teatas pühapäeval, et selle väed vallutasid Kurski oblastis tagasi veel kolm asulat, kuna ekspertide ja sõjaväeblogijate teated Ukraina vägesid ähvardavad ümberpiiramine ja varustusliini väljakutsed.

Ukrainlaste eest sõdinud JD Vance'i nõbu kritiseeris asepresidenti

USA asepresidendi JD Vance'i nõbu, Ukraina poolel vabatahtlikuna sõdimas käinud Nate Vance kritiseeris oma kõrges ametis sugulase suhtumist Ukrainasse.

"Teiega sama suguvõsa liikmeks olemine ei tähenda, et ma nõustun sellega, et tapate mu relvavendi," ütles Vance 9. märtsil väljaandele Prantsuse väljaandele Le Figaro antud intervjuus, mida vahendas The Kyiv Independent.

Nate Vance ütles, et on pettunud selles, kuidas tema nõbu Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit üle-eelmisel reedel Valges Majas toimunud kohtumise ajal kohtles.

"Kui (JD Vance) kritiseeris Ukrainale antavat abi, arvasin, et see on osa poliitilisest mängust, kuna tal oli vaja oma valijaskonnale apelleerida," ütles Vance. "Aga see, mida nad Zelenskiga tegid, oli absoluutsel ebaaus kallaletung," lisas ta.

Endine USA merejalaväelane Nate Vance kaitses Ukrainat aastatel 2022 kuni 2025. aasta jaanuarini vabatahtlikest moodustatud motoriseeritud pataljoni Da Vinci Wolves liikmena.

Nate Vance'i kommentaar tuli ajal, kui USA-Ukraina suhted on madalseisus, mida iseloomustab Washingtoni otsus peatada luureandmete ja sõjalise abi andmine Kiievile. Külmutamine järgnes USA presidendi Donald Trumpi, asepresident Vance'i ja president Zelenski telekaamerate ees toimunud vaidlusele Valge Maja Ovaalkabinetis.

Asepresidendi umbusaldus Zelenski suhtes on põhjendamatu, nagu ka tema seisukohad Ukraina suhtes, ütles Nate Vance.

"Arvasin, et hakkan lämbuma... Tema enda nõbu oli rindel. Oleksin võinud talle tõtt rääkida, ilma teesklemiseta, ilma isikliku huvita. Ta ei ole püüdnud kunagi rohkem teada saada," rääkis Vance.

Nate Vance ütles ka, et on üritanud oma nõbuga mitu korda ühendust saada, kuid edutult.

"Ma jätsin tema kontorisse sõnumeid, aga pole temast midagi kuulnud," ütles ta.

Vance läks vabatahtlikult Ukrainasse sõdima pärast Venemaa täiemahulist sissetungi 2022. aastal, kuid lahkus veidi enne Trumpi ametisseastumist kartuses sattuda Vene armee kätte vangi.

"Jäämine oli muutunud keeruliseks. Ma ei saanud riskida, et jään kinni," ütles ta.

JD Vance on Ukrainat ja Zelenskit varemgi kritiseerinud, korrates mõnikord Kremli seisukohti.

Musk lubas mitte katkestada Starlinki teenust Ukrainale

Kosmosefirma SpaceX omanik ja tegevjuht Elon Musk ütles, et ta ei jäta Ukrainat ilma tema firma pakutavast Starlinki satelliitsidest.

"[Ütlen] äärmiselt selgesõnaliselt, hoolimata sellest, kui palju ma ka Ukraina poliitikaga ei nõustu, et Starlink ei lülita kunagi oma terminale välja," kirjutas Musk pühapäeval talle kuuluvas sotsiaalvõrgustikus X.

Ta kordas ka oma seisukohta, et ilma Starlinkita kukuksid Ukraina kaitseliinid kokku, kuna venelased suudavad kogu muud Ukraina sidet segada.

"Me ei teeks kunagi midagi sellist (Starlinki lahtiühendamist – toim.) ega kasutaks seda läbirääkimiste vahendina," lisas Musk.

Poola välisminister Radoslaw Sikorski teatas nädalavahetusel, et Poola maksab Ukraina jaoks kinni Starlinki terminalid ja nende liitumistasu ning kui SpaceX osutub ebausaldusväärseks tarnijaks, otsib Poola teise sidevõimaluse.

Ta reageeris selliselt Muski kommentaarile sotsiaalvõrgustikus X, kus ta rõhutas, et Starlinki süsteem on Ukraina armee selgroog ja kui see satelliidiühendus välja lülitada, kukuks Ukraina rinne kokku. Musk leidis ka, et sõjas on patiseis, milles Ukraina paratamatult kaotab.

Poola välisministrile vastas ka USA välisminister Marco Rubio, öeldes, et keegi ei ole ähvardanud Ukrainat Starlinki terminalidest lahti ühendada.

Venemaa ründas Ukrainat 176 drooniga

Venemaa ründas ööl vastu esmaspäeva Ukrainat 176 erinevat tüüpi drooniga. Õhutõrje tulistas alla 130 drooni, kuid kolmes piirkonnas põhjustasid agressori rünnakud siiski kahjustusi, teatasid Ukraina õhujõud.

Kella kaheksase seisuga kinnitati 130 Shahed-tüüpi ründedrooni ja muud tüüpi drooni allatulistamist Harkivi, Poltaava, Sumõ, Tšernigivi, Tšerkassõ, Kiievi, Kirovogradis, Žõtomõris, Vinnõtsja, Dnipropetrovski, Zaporižžja, Donetski, Odessa, Mõkolaijvi ja Hersoni oblastis.

Veel 42 vaenlase pettedrooni kadus ilma negatiivsete tagajärgedeta, märkis õhuvägi.

Vaenlase rünnaku tagajärgi oli tunda Harkivi, Kiievi ja Poltaava oblastid, kuid elanike hulgas inimohvreid ei olnud ja kriitiline infrastruktuur kannatada ei saanud.

Merz lubas jätkata Ukraina relvastamist relvarahuplaanidest hoolimata

Saksamaa konservatiivide juht ja tõenäoline tulevane kantsler Friedrich Merz avaldas pühapäeval lootust, et lähinädalatel õnnestub Ukrainas relvarahule jõuda. Küll aga rõhutas Merz vajadust jätkata relvade tarnimist Ukrainale.

"Ma loodan, et lähipäevadel ja -nädalatel võib olla väljavaade püsivaks rahuks või vähemalt ajutiseks relvarahuks Ukrainas," rääkis Merz intervjuus väljaandele Deutschlandfunk.

Samas tõdes poliitik, et tugev sõjaline toetus Ukrainale jääb Euroopa partnerite arutelude keskseks teemaks, mille hulgas on ka kaugmaarakettide Taurus võimalik tarnimine.

"Minu ja ka minu erakonna seisukoht Tauruse rakettide osas on hästi teada. Olen alati öelnud, et peaksime tegutsema kooskõlastatult oma Euroopa partneritega. Siin on oluline roll Ühendkuningriigil ja Prantsusmaal, kes juba tarnivad Ukrainale tiibrakette. Arutelud sel teemal jätkuvad," sõnas Merz.

Poliitik rõhutas, et Ukraina vajab tugevat julgeolekut ka pärast relvarahu või rahulepingut. Merz lisas, et ka NATO peab pikaajalise stabiilsuse tagamiseks tugevdama oma idatiiba.

Sellega seoses teatas tulevane kantsler Saksamaa plaanidest osaleda Euroopa tuumaheidutus- ja kaitsestrateegias. Kuigi Saksamaa ei kavatse arendada oma tuumarelvi, siis rõhutas Merz koostöö tähtsust Prantsusmaa ja Ühendkuningriigiga ehk kahe Euroopa tuumariigiga.

"Peame tugevdama Euroopat ühiselt tuumakaitse osas," ütles poliitik ja lisas, et seda arutatakse võimalike koalitsioonipartnerite, sotsiaaldemokraatide (SPD) esindajatega.

Prantsuse president Emmanuel Macron teatas kolmapäeval pärast telefonivestlust Merziga, et ta avab arutelu Prantsusmaa tuumaheidutuse laiendamisest  teistele Euroopa riikidele.

Merz teatas juba  veebruaris, et ta soovib arutelu "tuumajagamisest" Prantsusmaa ja Suurbritanniaga. Merz rõhutas pühapäeval intervjuus, et igasugune arutelu Euroopas leiaks aset pidades silmas Ameerika tuumavihmavarju täiendamist.

"Mida me loomulikult soovime säilitada," toonitas Merz.

Poliitik rõhutas ka, et Saksamaa ei saa ise tuumarelvi omada, sest sellega rikuks ta tuumarelvastuse leviku tõkestamise lepingut, millega Berliin on ühinenud.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1190 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 886 320 (võrdlus eelmise päevaga +1190);

- tankid 10 292 (+18);

- jalaväe lahingumasinad 21 400 (+40);

- suurtükisüsteemid 24 271 (+65);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1311 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1102 (+1);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 28 603 (+241);

- tiibraketid 3120 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 40 071 (+138);

- eritehnika 3773 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.