Ameerika Ühendriikide president Donald Trump on viimase pooleteise kuuga muutnud USA lähenemist Ukrainale ja vähemalt pealtnäha kohtleb Venemaad rohkem liitlase kui vastasena.

Pärast Valge Maja ovaalkabinetis aset leidnud kokkupõrget Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskiga teatas Trump eelmisel nädalal, et on peatanud Kiievile luureandmete ja sõjalise abi andmise.

Kui ajakirjanik küsis Trumpilt, kas Venemaa liider Vladimir Putin kasutab ära USA abi pausi Ukrainale, vastas Trump: "Ma arvan, et ta teeb seda, mida ka teised teeks. Ma arvan, et ta tahab selle peatada ja lahendada. Ja ta pommitab neid tugevamini kui varem. Tõenäoliselt teeks seda praegu igaüks, kes oleks samas positsioonis."

Kuigi Trumpi sõnul oli see samm sõja lõpetamise suunas, jääb paljudele ameeriklastele presidendi lähenemine siiski arusaamatuks.

"Enamik inimesi arvab, et parim viis on läbirääkimistel olla tugevas positsioonis. Ta muudab Ukrainat aga nõrgemaks. Tundub, et ta on valimas vale poole. Ja enamik ameeriklasi ei saa sellest aru," ütles Martin.

"Ta on Ukraina rahva reetnud ja ma olen sellest väga ärritunud. Ma ei saa aru, miks ta arvab, et Venemaa oleks meile kasulikum. Selles puudub igasugune loogika. Ta on vastutav Ukraina inimeste surma eest," sõnas Gale.

"See on täiesti hullumeelne, mida ta teeb. See on miljardite dollarite raiskamine, mida USA maksumaksjad on sinna sõtta juba pannud. See on väga pettumustvalmistav," ütles Leia.

Trump sõnas veel pühapäeva õhtul, et taastab luureandmete jagamise Kiieviga. Kas ja millal võiks USA taastada ka sõjalise abi, president ei öelnud.

"Vaatame, mis saab kogu sellest Venemaa-Ukraina asjast. Ma arvan, et lõpuks ja võib-olla mitte kauges tulevikus, veel sel nädalal on Saudi Araabiast oodata päris häid tulemusi," kõneles ta.

Eesti suursaadik USA-s Kristjan Prikk ütles, et esialgu on vara öelda, millise tulemuseni Trumpi strateegia viib.

"Tõde selgub kunagi hiljem. Täna me ei oska seda veel öelda. Mida me avalikult näeme on paraku Donald Trumpi äritegemise stiilis üsna karmide meetodite kasutamine ja ma ütleks, et katse mingisuguse olukorra, mida tema kirjeldab kinnikiilununa, lahti loksutamiseks," kommenteeris Prikk.

Reedel tegi Trump aga äkilisema sammu ka Venemaa suunal, kirjutades sotsiaalmeedias, et kaalub täiendavate sanktsioonide kehtestamist Venemaale. Kas üks postitus sotsiaalmeedias on aga piisav?

"Ka taustal me teame, et ameeriklased ja venelased on kohtunud. Me võime olla suhteliselt kindlad, et ka seal on räägitud viisidest, kuidas Venemaad võidakse ka survestada," ütles Prikk.

Trumpi administratsioon on korralikult raputanud ka riigi sisepoliitikat, mistõttu on sõda Ukrainas jäänud migratsioonipoliitika, föderaalvalitsuse kärbete ja majanduse varju.

Ovaalkabinetis toimunu tõstis aga taas tähelepanu ka riigi välispoliitikale.

"Kui me ei saa Ukrainat aidata, siis meid ei tohiks tõsiselt võtta. Meie sõnu ei tohiks võtta tõsiselt, kui me ei suuda aidata inimesi, kes on meie poolel," ütles Martin.

"Ajaloo üliõpilasena olen väga mures selle pärast, et oleme nägemas mineviku kordumist. Me oleme seda filmi juba varem näinud ja siis see ei lõppenud hästi," sõnas Leia.

Prikk ütles, et president Donald Trump ei saa välispoliitilisi otsuseid tehes ameeriklaste üldist arvamust ignoreerida.

"Kui võrrelda Venemaa ja Ukraina toetust, kuidas ameeriklased hindavad Ukrainat ja Venemaad sellise positiivse tegelasena, siis seal on tohutud käärid," ütles Prikk.

"Üle 50 protsendi USA inimestest peavad Ukrainat selleks nii-öelda positiivseks tegelaseks. Ja alla viie protsendi – vist kolm protsenti – peab Venemaad selliseks. Kindlasti peab ka president neid loogikaid arvesse võtma," lisas suursaadik.

Riikliku julgeoleku nõunik Mike Waltz ütles, et kahe riigi suhteid annab veel parandada. Ta viitas seejuures allkirjastamata jäänud maavarade lepingule.

"Ukrainlastel oli suurepärane võimalus maavarade lepingu abil meie majandused omavahel siduda. Kahjuks see väga hästi ei õnnestunud, kuid arvame, et saame asjad jälle õigele teele," rääkis Waltz.

Juba teisipäeval kohtuvad USA ja Ukraina esindajad Saudi Araabias. Kohalikus meedias kirjutatakse, et USA eesmärk on kohtumisel teha kindlaks, kas ukrainlased on valmis sõja lõpetamiseks Venemaale järeleandmisi tegema.