Transpordiameti ülevaade näitab, et 2024. aastal tehti kasutatud sõidukitega Eestis 184 246 omanikuvahetust. Neist esmakordselt registreeritud autosid oli veidi üle 50 000, millest omakorda ligi 26 000 olid uued sõidukid.

Kõige rohkem oli esmaregistreeritud autode hulgas Škoda Octaviaid, mida võeti arvele ligi 2100 ja neist 1710 uuena. Teiselt kohalt leiab Škoda Kodiaqi 1679 esmaregistreerimisega ning populaarsuselt kolmas oli Toyota Corolla, mida võeti arvele 1445.

Kui aga heita pilk selliste autode poole, mida Eestis harvemini näeb, leiab mullu arvele võetud sõidukite hulgast näiteks 17 Rolls-Royce'i, millest kolm olid uued – Spectre, Ghost Black Badge ja Cullinan Black Badge, kuid oli ka päris auväärses eas mudeleid, näiteks 1974. aasta lahtine Corniche IV, 1959. aasta Silver Cloud 1 ja mitu Silver Shadowd 1960-ndatest ja 1970-ndatest.

Autoajakirjanik Tõnu Korrol ütles ERR-ile, et eelmisel aastal oli selgelt näha erilisemate autode kasvu.

"Osteti luksuslikke, võimsaid, kiireid, vanaaegseid autosid, mis pole tarbeautod. See on selgelt automaksu mõju, mis 2024. aastal realiseerus, et osta endale see auto enne ära, kui talle maksud peale pannakse, just registreerimismaks, sest aastamaksu peab niikuinii maksma," selgitas Korrol.

Esmaregistreeritud autode hulgas on ka viis McLarenit, millest üks McLaren GT võeti arvele uuena, ja 30 Maseratit, millest üheksa olid uued. Samuti lisandus 66 Lamborghinit, millest 30 olid Urused ja 25 Huracanid, üks aga Gallardo. Juurde tuli ka viis Lotuse mudelit.

Eesti teedele lisandus ka 28 Aston Martinit ja neist üheksa olid Aston Martin DBX707. Esmaregistreeriti 83 Bentleyt, mille hulgas oli kõige enam mudelit Continental GT. Buicke registreeriti üheksa ja Cadillace 59, millest populaarseim oli Escalade. Chevrolet Corvette võeti arvele 42, neist kaks Couped ja kaks Stingrayd. Jaguare lisandus registrisse 170, aasta varem võeti neid arvele 128.

Porschede müük läks eriti hoogsalt: esmaregistreeritud autode hulgas oli erinevaid Porsche mudeleid 716, neist 350 uued, kuid üks Eestisse tulnud Porsche oli ka 356B 1600 Super kupee aastast 1961. Võrdluseks, 2023. aastal võeti arvele 547 Porschet.

Korrol märkis, et selliste markide nagu Porsche, Ferrari, Lamborghini, Aston Martin ja isegi Ameerika autode nagu Corvette müük kasvaski mullu hüppeliselt.

"Need kõik on sellised autod, mis ilmselgelt ei ole inimeste tarbeesemed, vaid on hobiautod. Ja ma ei räägi ainult uutest, vaid ka kasutatud autodest – kõikidel loetletud luksus- ja sportautomarkidel olid toredad kasvud eelmise aasta teises pooles, seda on statistikast ilusti näha," rääkis Korrol.

Korrol lisas, et mullu sügisel ostsid paljud inimesed ära mõne sellise auto, millest oli kaua unistatud, sest edaspidi ostes tulnuks lisaks registreerimismaksu tasuda.

"See oli mõnes mõttes ettemüük. Jaanuari ja veebruari andmed sellest aastast on juba olemas, talvekuudel võib-olla ostetaksegi hobiautosid vähem, aga näha on seda, et kuigi üksikud põnevamad autod on ka tänavu registrisse pandud, siis üldiselt elab nii tava- kui hobiautode müük aastal 2025 vaikelu. Selgelt see piir lõigati ära, kui aasta vahetus ja seadus muutus," lausus autoasjatundja.

Korroli sõnul oligi möödunud aasta mitte ainult tavaliste uute ja kasutatud autode müügibuumi aasta, vaid kindlasti ka hobiautode buumi aasta.

Ferrarisid registreeriti transpordiameti andmetel 48, millest 15 olid uued. Mudelitest oli populaarseim 296 GTB, mida lisandus kaheksa, neist viis uued. Samas oli Ferraride seas ka üks Mondial Quatrovalvole aastast 1985.

Haruldasemate autode hulgast leiab veel kaks 2012. aasta Fisker Karma bensiinhübriidi. AMG Hummereid lisandus seitse ja Pontiace 21, neist kaheksa olid Firebirdid.

Samuti on mullu Eestis esmaregistreeritute hulgas üks 1937. aastast pärinev Studebaker President Edition Lim ja isegi 1913. aasta lahtine Studebaker Presto P8.

Loetelust leiab ka 1933. aasta Packard Eighti ja 1965. aasta Rambler Amercani, Oldsmobile Super 88 aastast 1960, aga ka Oaklandi aastast 1926, 1972. aasta NSU RO 80, 1958. aasta lahtise MG MGA 1500 Roadsteri ja 1976. aasta Matra Bagheera S kupee.

Üle saja aasta vanuseid autosid ostetakse Korroli sõnul Eestisse ülivähe ja üldiselt on need ostjad ja kollektsioonid on suuresti teada. Igapäevaliikluseks neid ei kasutata.

"Olen ise sõitnud saja aasta vanuse autoga liikluses ja mõned toovad isegi 1913. aasta auto liiklusesse, kuigi selgelt mitte igapäevase sõiduvajaduse rahuldamiseks, vaid mõne ürituse, näituse või sõu raames. See aga eeldab, et auto on Eestis registreeritud. Kui keegi 2025. aastal ostab kollektsioneerimiseks auto, siis ta tõenäoliselt ikka mõtleb, kas võtab selle registrisse või ei. Kui ei, siis ei rakendu makse, aga sõita ka ei saa," kirjeldas ta.

Korrol ütles, et üldiselt on hobiautode ostmise trend olnud juba aastaid kasvus. Olgu tegu paar-kolmkümmend aastat vana youngtimer'ivõi tuttuue Ferrariga, ei ole inimestel neid vaja transpordivahendiks.

"Üks tipphetki oli seotud koroonaga. See pani ülejäänud ühiskonna lukku, aga hobiautode hinnad tõusid koroonaajal kiiresti. Hiljem need küll natuke normaliseerusid, aga nii Eestis kui ka laiemalt on buum kestnud juba mõnd aega. Buum on võib-olla natuke tugev sõna, see on lühiajalisem, aga kasvutrend on olnud pikalt," tõdes Korrol.

Esmaregistreeritud autode nimistus on ka Mercury Comet aastast 1971, Mercury Marquis aastast 1973, 1963. aasta Vauxhall Victor, aga ka lahtine Triumph Spitfire'i aastast 1966 ja samuti lahtine Triumph Herald 1200 aastast 1970.

Esmaregistreeriti ka seitse Plymouthit, millest kolm olid Prowlerid ning üks Barracuda, Road Runner, Special de Luxe ja Sport Fury. Samuti tulid Eestisse Franklin Airman aastast 1929 ja Hansa 1100 kupee aastast 1938.

Samuti võib Eestis sõitmas kohata üht mullu registreeritud London Taxis Internationali TX Seriesi 2004. aastal valminud sõidukit ja kaht Imperial Crowni aastast 1963.

Esimest korda registreeriti 13 MZMA-d ehk Moskvitši erinevaid mudeleid, millest vanim oli aastast 1948 ja uusim aastast 1968. Üle-eelmisel aastal oli arvelevõetud Moskvitše märksa vähem, neli.

Registreeriti ka Nõukogude ajast tuntud villis, mille valmimisaastaks on 1965 ja üks Portugali autotootja Uniao Metalo-Mecanica toodetud UMM Alter 4x4 D lahtine mudell, aga ka lahtine UAZ 315126 aastast 1995. Esmaregistreeritute hulgas oli ka üks 1990. aastal Ida-Saksamaal toodetud Trabant P601 L.

Korroli kinnitusel kollektsioneeritaksegi Eestis ka Moskvitše ja muid Nõukogude ajast pärit autosid.

"Inimestel on erinevad nostalgiad ja tahes tahtmata on Moskvitšid, Žigulid, Volgad ja Zaporožetsid nõukaajal elanud inimeste mälestustes olemas, see oli kas isal, vanaisal või vanavanaisal. Neid tuuakse siiamaani sisse, aga Venemaalt ilmselt neid enam mullu ei saanud, need said tulla meie lõuna- või põhjanaabrite juurest, võib-olla ka kaugemalt," ütles Korrol.

Tegelikult ei tähenda mullune vanade autode registrisse kandmine, et nad oleksid samal aastal ka Eestisse toodud - sageli võib see auto olla toodud juba mitmeid aastaid tagasi, kuid registrisse võeti see nüüd jällegi seepärast, et 2024. aastal polnud veel registreerimistasu.

"Teine asi on ka auto seisukord. Mõni kollektsionäär, kes on väga vana auto välismaalt ostnud, restaureerib selle ära ja alles siis ajab dokumendid korda. Restaureerimata autoga ei saa nagunii sõita, seda pole mõtet registrisse panna," nentis Korrol.

Eelmisel aastal võeti arvele ka mitmeid Eesti teedel harvemini kohatavaid autosid, näiteks 25 Lõuna-Korea vanima autotootja Ssangyongi autot, neist kõige enam Rextoni mudelit.

Autoajakirjanik märkis, et kui sellised Lõuna-Korea margid nagu Hyundai ja KIA on Eestis müügi mõttes absoluutses tipus, siis Ssangyong ja veel mõned sarnased, mida vähem tuntakse, pigem kaotavad populaarsust. Korroli hinnangul koguvadki TOP 10-s olevad automargid pigem järjest populaarsust juurde ja vähemtuntutel läheb üha raskemaks.

"Toyota edu üheks põhjuseks on arvatud seda, et see on Eestis 30 aastat uute autode turul edukas olnud - naabril või tuttaval on ja soovitatakse, nii läheb auto levik järjest suuremaks. Nii on see ka Škodade ja Volkswagenitega. Need, mis on populaarsed, muutuvad minu hinnangul kuidagi populaarsemaks. Ssangyongil ja võib-olla isegi Fordil või Opelil, mis on ajaloost hästi tuntud, on praegu mitte ainult Eesti turul, vaid Euroopas tervikuna raske," rääkis Korrol.

Korroli sõnul peavad autofirmad tegema tohutus mahus investeeringuid ja muutusi tuleb seoses elektriautode teema, aga ka sõdade ja geopoliitiliste küsimustega tulevatel aastatel veelgi, mistõttu arvatakse, et kas just Euroopas, aga Jaapanis on oodata ühinemisi ning pigem jääb tarbeautode marke vähemaks.

Tarbeautode müügi osas saab näha, kas tänavu jääb peale Toyota või Škoda, kuid Korroli sõnul sõltub see eelkõige sellest, kummal parajasti mingil ajahetkel rohkem meie turul hästi peale minevaid uudismudeleid lisandub.