Washington, mis oli enne Trumpi ametisseastumist jaanuaris Ukraina peamine liitlane, on muutnud oma poliitikat ning püüab nüüd iga hinna eest sõjategevust Ukrainas kiiresti lõpetada, survestades selleks peamiselt Ukraina juhtkonda. Trump on suhelnud otse Moskvaga, peatanud sõjalise abi ja luureandmete jagamise Ukrainale.

Kahe riigi suhteid kahjustas eriti tugevalt 28. veebruaril Valges Majas telekaamerate ees toimunud kokkupõrge Trumpi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski vahel.

See jättis õhku rippuma maavarade tehingu, mida Trump on esitlenud kui USA jätkuva toetuse tagatist ning tasu umbes 65 miljardi dollari suuruse sõjalise abi hüvitamiseks.

USA intensiivse surve all on Zelenski püüdnud näidata, et Kiiev on pühendunud sõja lõpetamisele, hoolimata sellest, et ta ei ole suutnud saavutada USA lubadust anda Ukrainale maavarade kokkuleppele vastutasuks julgeolekugarantiid, mida Kiiev peab rahulepingu juures ülioluliseks.

"Me peame saama aru Ukraina seisukohast ja omama üldist ettekujutust sellest, milliseid järeleandmisi nad oleksid nõus tegema, sest relvarahu ja sõjale lõppu ei ole võimalik saavutada, kui mõlemad pooled järeleandmisi ei tee," ütles USA välisminister Marco Rubio esmaspäeval ajakirjanikele, kui ta oli teel Saudi Araabiasse Jeddah'sse.

USA kõrgeima diplomaadiga ühineb USA riikliku julgeoleku nõunik Mike Waltz, kui nad kohtuvad Ukraina delegatsiooniga, mida juhib Zelenski lähim nõunik Andri Jermak. Esmaspäeval Saudi Araabias kroonprints Mohammed bin Salmaniga kohtunud Zelenski kõnelustel ei osale.

Kuigi Rubio oli ettevaatlikum, avaldas Trumpi Lähis-Ida erisaadik Steve Witkoff, kes on samuti kaasatud Ukraina-suunalisse diplomaatiasse, lootust, et USA-Ukraina maavarade kokkulepe allkirjastatakse lähiajal.

Witkoff kavatseb peagi külastada Moskvat, et kohtuda president Vladimir Putiniga, ütles plaanidest teadlik isik esmaspäeval. Witkoff käis ka veebruaris Venemaal, kus kohtus Kremli juhiga.

Ukraina toetajad Euroopas väidavad, et Ukraina saab Venemaaga rahulepingu sõlmimiseks läbi rääkida vaid jõupositsioonilt ning Kiievit ei tohiks agressoriga läbirääkimislaua taha tormata.

Zelenski on öelnud, et Putin ei taha rahu ja hoiatanud, et Venemaa võib rünnata teisi Euroopa riike, kui tema invasioon Ukrainasse ei too kaasa selget lüüasaamist.

Rubio keeldus esmaspäeval täpsustamast järeleandmisi, mida kumbki pool peab tegema, kuid ütles, et Kiievil oleks raskusi kogu oma kaotatud territooriumi tagasisaamisega.

"Venelased ei suuda kogu Ukrainat vallutada ja ilmselgelt on Ukrainal väga raske mis tahes mõistliku aja jooksul sundida venelasi tagasi sinna, kus nad olid 2014. aastal," ütles ta ajakirjanikele.

Venemaa on vallutanud umbes viiendiku Ukraina territooriumist, sealhulgas Krimmi, mille ta annekteeris 2014. aastal.

USA ja Venemaa ametnikud kohtusid veebruaris Saudi Araabia pealinnas Er-Riyadis. Arutelud keskendusid suuresti sidemete taastamisele pärast ametlike kontaktide peaaegu täielikku külmutamist USA eelmise presidendi Joe Bideni, mille põhjustas suuresti Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukrainas.