Saks: USA ei taha Moskvat avalikult ärritada, kuid varjatult siiski survestab
USA on valinud teadliku taktika Venemaad avalikult mitte väga palju ärritada, kuid varjatult avaldab siiski ka Moskvale tugevamat survet Ukrainas käiva sõja lõpetamiseks, leidis julgeoleku- ja poliitikaanalüütik Rainer Saks.
Saudi Araabia pealinnas Ar-Riyadis kestsid esmaspäeval päev läbi kõnelused Venemaa ja USA vahel. Kõnelused algasid tegelikult juba pühapäeval, kui kohtusid USA ja Ukraina esindajad.
Ukraina delegatsiooni juhtinud kaitseminister Rustem Umerov teatas sotsiaalmeedias, et arutelu oli produktiivne ja keskendunud, käsitledes põhipunkte, sealhulgas energeetikat.
Ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma videopöördumises, et kõnelused olid viljakad, kuid rõhutas, et Venemaad tuleb jätkuvalt survestada, kuna ta ei ole järginud välja pakutud relvarahu.
"Eile õhtul tapsid Vene droonid Kiievis kolm inimest, sealhulgas isa ja tema viieaastase tütre. Eelmisel päeval Zaporižžjas toimunud Venemaa rünnak võttis terve perekonna – ema, isa ja tütre elu. Minu kaastunne kõigile nende lähedastele," lausus Zelenski.
Esmaspäevaseid kõnelusi juhib Venemaa poole pealt endine diplomaat Grigori Karasin, kes on praegu Venemaa parlamendi ülemkoja väliskomisjoni esimees, ja nõukogudeaegse KGB peamise järglase Föderaalse Julgeolekuteenistuse direktori nõunik Sergei Beseda.
Kõne all on kahe riigi vaheline kontrolljoon ja eraldi teemaks on Musta mere rahukokkulepe, mis peaks võimaldama vaba turvalist laevaliiklust nii Ukraina kui ka Venemaa kommertslaevadele. See on ärevusse ajanud Bulgaria ja Rumeenia.
Väljaanne Bloomberg kirjutab, et USA üritab jõuda Ukraina relvarahus kokkuleppele enne ülestõusmispühi ehk vähem kui kuu ajaga.
Kremli pressisekretär Dmitri Peskov kinnitas esmaspäeval, et Venemaa juht Vladimir Putin tegi USA presidendile Donald Trumpile väga erilise ja absoluutselt isikliku kingituse, mille sisu ei avalikustata. Trumpi eriesindaja Steve Witkoff on varem öelnud, et Putin kinkis Trumpile enda portree.
Rainer Saks ütles "Välisilmale" antud intervjuus, et viimastel päevadel on käinud tõsised läbirääkimised.
"On kaks vooru: Ukraina ja USA delegatsioonide vahel, nüüd USA ja Venemaa delegatsiooni läbirääkimised ja siis pidid toimuma uuesti USA ja Ukrain delegatsiooni läbirääkimised. Nii et räägitakse millegi väga konkreetse üle, sest praktiliselt mingit infot nende läbirääkimiste sisu kohta pole lekkinud," selgitas ta.
Saks märkis, et Putinil on pikka aega olnud tahe sõja asjus kokkuleppeni jõuda, kuid ta soovib sellega saavutada tema vaatest mingi poliitilise tulemuse.
"Ma arvan, et tal see tahe on olnud olemas mingil määral juba väga pikki aastaid. Aga küsimus on selles, et tahe jõuda mingi kokkuleppeni peab tagama ka mingi poliitilise eesmärgi saavutamise. Seal on see probleem. Putinil kindlat soovi sõda jätkata lihtsalt sõja pärast ei ole. Eesmärk on ikkagi saavutada Venemaa jaoks tema vaatest mingi tulemus ja seda läbirääkimistel praegu proovitakse, kas see õnnestub või ei õnnestu. Aga sõda on surveavaldus ja mõlemad pooled üritavad teineteisele sõjalises plaanis survet avaldada," rääkis Saks.
Saks: USA avaldab Venemaale varjatult survet
Mõneti aimu saab käivatest läbirääkimistest ka Moskvas kõnelusi pidanud USA eriesindaja Steve Witkoffi intervjuust, mille ta andis paar päeva tagasi endisele Fox Newsi ankrule, Kremli-meelsele Tucker Carlsonile.
"Putin tunneb meie presidendi vastu tohutut austust. Ja teate, te nägite ju, mis juhtus ovaalkabinetis Zelenski ja presidendi vahel. Ja ma mõtlen, et selline lugupidamatu suhtumine temasse (Donald Trumpi) ei ole tervislik viis heade suhete loomiseks," rääkis Witkoff.
"See olukord on parandatud. Ja see on tõesti hea asi. See sai parandatud. Ja loodetavasti muudame selle arusaamatuseks ja jõuame siin rahulahenduseni," lisas ta.
Witkoffi sõnul tahab USA, et mingilgi määral oleks tulemusega rahul nii venelased kui ka ukrainlased.
"Tahame, et venelased oleksid mingil määral rahul. Me tahame, et ukrainlased oleksid mingil määral rahul. Me räägime eurooplastega. Kui ma ütlen, et olen rahul, siis tunnen, et tulime sellest asjast hästi välja, tehinguga, millega kõik saavad elada," rääkis ta.
"Ja siis ma arvan, et oleme Venemaad mõjutanud viisil, mida keegi ei pidanud võimalikuks. Oma viimases vestluses leppisid nad kokku energiataristu relvarahus, mis tähendab, et Venemaa ei kavatse sihikule võtta Ukraina energiataristut ja Ukraina ei võta sihikule Venemaa energiataristut. Sellest pole nad kunagi varem rääkinud. Nüüd sellest räägiti. Nad ei ole kunagi varem rääkinud Musta mere moratooriumi taaskehtestamisest, mis puudutab Ukraina rünnakuid Vene laevade vastu ja Venemaa rünnakuid Ukraina laevade vastu," selgitas Witkoff.
Tema sõnul on lõppeesmärk 30-päevane relvarahu, mille jooksul saab arutada alalist relvarahu.
"Venemaalt tuleb igasuguseid häid, positiivseid jutte nende valmisolekust kõigi nende erinevate asjadega arvestada. Ja Zelenskil oli järgmisel päeval pärast president Putini vestlust presidendiga imeline vestlus. Ja ma arvan, et see viitab sellele, et neil on teatud määral paindlikkust selles, kuidas nad mõtlesid selle konflikti lõpetamisele. Nii et ma olen, et mitte kõlada igavese optimistina, aga ma olen väga-väga optimistlik, et suudame need kaks poolt kokku viia. Oleme küsimusi nii palju kitsendanud," rääkis eriesindaja.
Rainer Saksa sõnul on tegemist näitega mõjutusoperatsioonide klassikast, kus Venemaa on suutnud panna USA esindajad rääkima enda jutupunkte. Siiski ei saa tema hinnangul võtta intervjuud tõsiselt, kuna see kirjeldab vaid Witkoffi ja Carlsoni mõttemaailma.
Saksa hinnangul on USA valinud teadlikult strateegia, mille järgi avalikult Venemaad ei ärritata, kuid varjatult siiski survestatakse.
"Mina ei võtaks seda selles mõttes nii tõsiselt, et Witkoff ei kujunda strateegiat ja nagu näeme, et ta tegelikult ei tea läbirääkimiste tegelikust sisust just liiga palju. Ja samas, teda on kasutatud otsesideme loomiseks USA presidendi poolt Vene presidendi juures ja see on selles plaanis täielik läbikukkumine," rääkis Saks.
"Aga siin on tegelikult mingid elemendid. Ma ei lihtsustaks neid asju liiga palju ka ainult Witkoffi tasandile, sest suhtlemiskanaleid on kindlasti rohkem. Teiseks, ma arvan siiski, et USA on natuke ka teadlikult valinud selle taktika, et nad üritavad Venemaad avalikult mitte väga palju irriteerida. Aeg-ajalt nad seda natukene on doseerides teinud, aga olen üsna kindel, et Venemaale avaldatakse ka varjatult tugevamat survet. See päris nii ei käi, et nad ainult püüavad meelitada. Ka Witkoff ütles, et vaja on saada viisakas kokkulepe, mis laseb mõlemal poolel elada. Nii et päris ühte väravasse ka tema oma natuke lapsikut intervjuud siiski ei lükka," lisas ta.
Toimetaja: Merili Nael, Marko Tooming
Allikas: "Välisilm"