Julgeolekuolukorra tõttu on vaja laenu võtta, tõdes Eesti rahandusminister Jürgen Ligi. Kuid Euroopa Liidu võlareeglite lõdvaks laskmine paneb ta ikkagi muretsema.

"Kindlasti läheb laenamine kallimaks. Kindlasti vaadatakse üle riikide reitinguid ja kindlasti on probleeme ka hangetega. Kui meil ei õnnestu neid teha suurtes kogustes ja mastaabiefekti saavutada, siis võidujooks relvaturul viib ka hindu üles," lausus Ligi.

 See pole püsiv lahendus, hoiatas ta. Sellest olulisem on saada majandus kasvama, leida kaitsele kulutamiseks uut tulu või muud kärpida. Hispaanlased näevad just võimalust kärpeid vältida.

"Kõige tähtsam on, et reeglid võetakse vastu või et neid saab kohandada nii, et me saaks kaitsekulusid tõsta, rohkem investeerida julgeolekusse ilma teiste sama tähtsate asjade kärpimist, nagu on sotsiaalprogrammid," ütles Hispaania majandusminister Carlos Cuerpo.

Praegu pole ka plaani, et komisjon võtaks laenu, et liikmesriikide kaitsekulusid kinni maksta näiteks kaitsevõlakirjade näol. Tuliselt on vastu Saksamaa, Holland ja Rootsi.

"Osa riike sooviks laenu, mille toel jagatakse toetust ja tahaks ka kulutada muule kui sõjaväele. Tähtis on sellele vastu seista, muidu me avame Pandora laeka," lausus Rootsi rahandusminister Elisabeth Svantesson.

Sisuliselt on plaanis nelja-aastane laenurahaga toidetud spurt, et Euroopa saaks laod osta moona täis ja varustust uuendada. Kui pärast seda laenureeglid jälle karmimaks muutuvad, peab kas kaitsekulusid kärpima või leidma uued katteallikad.