Pole selge, mida Moskva täpselt oma nimekirja pani või kas ta on valmis alustama rahukõnelusi Kiieviga veel enne nende vastuvõtmist, tõdes Reuters. Venemaa ja USA esindajad on neid teemasid viimase kolme nädala jooksul arutanud nii näost näkku kohtumistel kui ka virtuaalsete vestluse käigus, ütlesid allikad. Nad kirjeldasid Kremli tingimusi laiaulatuslikena ja sarnastena nende nõudmistega, mida ta on ka varem Ukrainale, USA-le ja NATO-le esitanud.

Venemaa varasemad tingimused hõlmasid Kiievi väljajäämist NATO-st, kokkulepet mitte paigutada Ukrainasse välisriikide vägesid ja nõuet tunnustada rahvusvaheliselt Vene režiimijuhi Vladimir Putini väidet, et Krimm ja neli Ukraina oblastit, millest suurt osa Vene väed praegu okupeerivad, kuuluvad Venemaale.

Venemaa on viimastel aastatel ka nõudnud, et USA ja NATO tegeleksid sellega, mida ta on nimetanud sõja juurpõhjusteks, sealhulgas NATO idasuunaline laienemine.

Reuters meenutas, et USA president Donald Trump ootab Putinilt teadet selle kohta, kas ta nõustub 30-päevase vaherahuga, milles USA ja Ukraina esindajad teisipäeval Saudi Araabias peetud kõneluste käigus kokku leppisid ja millega Ukraina president Volodõmõr Zelenski nõustus kui esimese sammuga rahukõneluste suunas.

Putini pühendumus võimalikule relvarahuleppele on aga endiselt ebakindel, üksikasjad on veel täpsustamata, tõdes Reutersi ajakirjanik.

Mõned USA ametnikud, seadusandjad ja eksperdid kardavad, et endine KGB ohvitser Putin kasutab vaherahu, et intensiivistada jõupingutusi USA, Ukraina ja Euroopa lõhestamiseks ning kõneluste kahjustamiseks.

Venemaa saatkond Washingtonis ja Valge Maja ei vastanud kohe Reutersi kommentaaripalvele.

Moskva on viimase kahe aastakümne jooksul esitanud korduvalt neid samu nõudmisi, millest mõned on jõudnud ka ametlikele läbirääkimistele USA ja Euroopaga. Viimati arutas Moskva neid USA eelmise presidendi Joe Bideni administratsiooniga mitmel kohtumisel 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses, kui kümned tuhanded Vene sõdurid olid saadetud Ukraina piirile ja ootasid sissetungi käsku. Need hõlmasid nõudmisi, mis piiraksid USA ja NATO sõjalisi operatsioone Ida-Euroopast Kesk-Aasiani.

Reutersi ja mitme endise USA ametniku poolt läbi vaadatud USA valitsuse dokumentide kohaselt lükkas Bideni administratsioon mõned neist tingimustest tagasi, kuid püüdes invasiooni ära hoida, tegi mitmes neist Venemaaga koostööd. Püüdlused ebaõnnestusid ja Venemaa alustas 24. veebruaril 2022 täiemahulist sõda Ukraina vastu.

USA ja Venemaa ametiisikud on viimastel nädalatel öelnud, et 2022. aastal Istanbulis arutatud leppeprojekt võiks saada Washingtoni, Kiievi ja Moskva vaheliste rahukõneluste lähtepunktiks. Istanbulis arutatud dokument ei jõustunud kunagi.

Nendel kõnelustel nõudis Venemaa, et Ukraina loobuks oma NATO ambitsioonidest ja aktsepteeriks püsivat tuumavaba riigi staatust. Samuti nõuti Moskva vetoõigust nende riikide tegevuse suhtes, kes soovivad Ukrainat sõja korral abistada.

Trumpi administratsioon ei ole selgitanud, kuidas ta läheneb läbirääkimistele Moskvaga. Mõlemad pooled peavad kahte eri vestlust: üks USA-Vene suhete taastamise teemal ja teine ​​Ukraina rahulepingu üle.

Reutersi ajakirjanikule tundub, et USA administratsioonis on eriarvamused, kuidas edasi minna.

USA Lähis-Ida saadik Steve Witkoff, kes aitab juhtida arutelu Moskvaga, kirjeldas veebruaris CNN-i vahendusel Istanbuli kõnelusi kui veenvaid ja sisulisi läbirääkimisi ning ütles, et need võivad olla teejuhiks rahulepingu sõlmimisel.

Kuid Trumpi kõrgeim Ukraina ja Venemaa suursaadik, erukindral Keith Kellogg ütles eelmisel nädalal välissuhete nõukogu kuulajaskonnale, et ta ei näe Istanbuli lepet lähtepunktina. "Ma arvan, et peame välja töötama midagi täiesti uut," ütles ta.

Venemaa vanad nõudmised

Eksperdid väidavad, et Venemaa nõudmised ei ole tõenäoliselt mõeldud üksnes võimaliku kokkuleppe kujundamiseks Ukrainaga, vaid ka tema lääneriikidest toetajatega sõlmitavate kokkulepete aluseks.

Venemaa on esitanud USA-le sarnaseid nõudmisi viimase kahe aastakümne jooksul – need nõuded piiraksid lääne võimet luua Euroopas tugevam sõjaline kohalolek ja võimaldaksid Putinil oma mõjuvõimu Euroopas laiendada.

"Pole märke, et venelased oleksid nõus järeleandmisi tegema," ütles Angela Stent, Brookingsi Instituudi vanemteadur, kes töötas varem USA juhtiva luureanalüütikuna Venemaa ja Euraasia teemadel. "Nõudmised pole üldse muutunud. Ma arvan, et neid ei huvita tegelikult rahu ega sisuline relvarahu," lisas ta.

Püüdes ennetada USA luure prognoosis eeldatud Venemaa peatset sissetungi Ukrainasse, suhtlesid Bideni administratsiooni kõrgemad ametnikud Venemaa kolleegidega kolme Kremli nõudmise alusel, selgub Reutersi läbi vaadatud USA valitsuse dokumentidest.

Dokumentide kohaselt oleks USA-l ja teiste NATO riikide vägedel keelatud sõjaliste õppuste korraldamine alliansi uute liikmete territooriumil ning USA keskmaarakettide paigutamine Euroopasse või mujale, kust nad ulatuksid ründama Venemaa territooriumi. Samuti püüdsid venelased keelata USA või NATO sõjalisi õppusi Ida-Euroopast kuni Kaukaasia ja Kesk-Aasiani, selgus dokumentidest.

"Need on samad Venemaa nõudmised, mida on esitatud alates 1945. aastast," ütles endine Pentagoni ametnik Kori Schake, kes juhib Ameerika Ettevõtlusinstituudis välis- ja kaitsepoliitika uuringuid. "Trumpi administratsiooni viimaste nädalate käitumisega eurooplased mitte ainult ei karda, et me nad hülgame, vaid kardavad, et oleme vaenlasega ühinenud."