Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistusega (FSB) tihedalt seotud mõjukas mõttekoda soovitab dokumendis, mille sisuga sai ühe Euroopa riigi luureteenistus tutvuda, et Venemaa peaks töötama selle nimel, et nõrgestada USA läbirääkimispositsiooni Ukraina üle, kutsudes esile pingeid president Donald Trumpi administratsiooni ja teiste riikide vahel, vahendas portaal Unian The Washington Posti (WP) kirjutist.

Dokumendis, mis on kirjutatud FSB viiendale osakonnale, mis jälgib operatsioone Ukrainas, kirjeldatakse viise, kuidas Venemaa saaks USA ning Hiina ja EL-i vahelisi pingeid õhutades oma positsiooni tugevdada, märkis Daily Mail.

Briti leht tõi esile, et 25. veebruaril asus USA hääletustel ÜRO-s kaks korda Venemaa poolele, muutes järsult oma senist välispoliitikat.

Esimene hääletus toimus ÜRO Peaassambleel, kus ta oli vastu Euroopa koostatud resolutsioonile, millega mõistetakse hukka Moskva tegevus ja kinnitatakse taas Ukraina territoriaalset terviklikkust. Teine kord oli ÜRO Julgeolekunõukogus, kus USA koostas ja hääletas resolutsiooni, mis nõudis Venemaa invasiooni lõpetamist ilma Venemaad kritiseerimata.

Karm hoiak Ukraina suhtes

Dokumendis soovitatakse Moskval teha jõupingutusi Ukraina riigi lammutamiseks, lisas WP. Väljaanne märkis, et eelmainitud dokument lükkab tagasi ka president Trumpi varasemad plaanid sõlmida rahuleping 100 päeva jooksul. Selles märgitakse, et Ukraina kriisi rahumeelne lahendus ei saa toimuda enne 2026. aastat.

Samuti lükatakse dokumendis tagasi igasugune plaan tuua Ukrainasse rahuvalvekontingent. Selles soovitatakse Moskval nõuda Venemaa suveräänsuse tunnustamist Ukraina alade üle, mille ta on hõivanud. Lisaks kutsutakse dokumendis üles Ukraina edasisele killustamisele, luues Kirde-Ukrainas piirile Venemaa Brjanski ja Belgorodi oblastiga puhvertsoon, samuti demilitariseeritud tsooni Lõuna-Ukrainasse Krimmi lähedale, mille Venemaa 2014. aastal ebaseaduslikult annekteeris. Viimane mõjutab ka Odessa oblastit, kirjutas leht.

USA-le pakutakse raketi- ja maavaratehingut

Dokumendis pakutakse välja ka mitmesuguseid viise Venemaa läbirääkimispositsiooni tugevdamiseks: mainitakse võimalust pakkuda USA-le ligipääsu Venemaa maavaradele ning ka Ukraina okupeeritud aladel asuvatele ressurssidele.

"Dokumendis tehakse ettepanek, et Venemaa nõustuks mitte paigutama oma ​​keskmaa ballistilisi rakette Orešnik Euroopa Liidu ja NATO piiril asuvasse Valgevenesse, kui USA loobuks vastutasuks mitte paigutama Euroopasse uusi raketisüsteeme. Samuti tehakse ettepanek, et Venemaa lõpetaks relvade tarnimise riikidele, mida USA peab enda suhtes ebasõbralikuks ja vastutasuks lõpetaks USA Ukraina varustamise relvadega. Samas lisatakse, et Venemaa relvatarnete peatamine Moskva liitlastele oleks keeruline ellu viia," seisab dokumendis.

Dokumendis lükatakse tagasi Trumpi Ukraina erisaadiku Keith Kelloggi esialgsed ettepanekud rahulepingu sõlmimiseks.

Samas öeldakse ka, et ilma Venemaa suveräänsuse ametliku tunnustamiseta vallutatud Ukraina alade üle on "väga tõenäoline", et relvakonflikt algab keskpikas perspektiivis uuesti, "näiteks pärast järgmist administratsiooni vahetust USA-s".

Kõik võimalikud Ukraina järeleandmised, nagu NATO liikmesusest loobumine ja valimiste korraldamine, kus oleks lubatud osaleda ka venemeelsetel parteidel, lükatakse soovitused tagasi kui ebapiisavad. Dokumendis soovitatakse Ukraina võimusüsteemi täielikku lammutamist.

Samuti lükatakse tagasi igasuguse rahuvalvekontingendi kohalolek Ukrainas kui absoluutselt ebavajalik. Dokumendis nimetatakse absoluutselt vastuvõetamatuks ka USA plaane jätkata Ukraina relvastamist pärast mis tahes rahulepingut. Sama öeldakse ka plaani kohta hoida Ukraina armee suurus vähemalt ühe miljoni sõjaväelase tasemel.

"Dokumendis lükatakse ka tagasi katsed meelitada Venemaad rahuleppega nõustuma, tehes ettepaneku [tema suhtes kehtivad] sanktsioonid osaliselt tühistada," lisavad artikli autorid.

WP andmeil koostati dokument nädal enne Venemaa ja USA kohtumist Saudi Araabias, mis toimus 18. veebruaril. Kõrgematele Vene diplomaatidele lähedane teadlane ütles, et soovituste põhisuund peegeldab laialdast konsensust Moskvas. Ta lisas siiski, et kunagi pole selge, mil määral Kremli juhtkond selliseid soovitusi arvestab.