Kristi Raik rääkis "Ukraina stuudios", et Venemaa püüab selgelt viivitada vaherahu kõneluste protsessi.

"Vladimir Putin ei tahtnud päris otse Donald Trumpile ei öelda, kuna see pannuks ta keerulisse olukorda. Ta tunneb, et peab püüdma kuidagi vastu tulla, aga selge on, et Venemaa mingitest oma nõudmistest pole valmis loobuma ja pigem töötab selle nimel, et äkki õnnestub Trumpilt veel mingeid järeleandmisi saavutada, enne kui asi üldse läbirääkimisteni jõuab," lisas Raik.

Kuna Trump on näidanud end siiani Venemaa suunas nõrgana, siis ilmselt see ei muutu Raigi hinnangul ka edaspidi ja tõenäoliselt on ta valmis vaherahu saavutamisel Moskvale veel järeleandmisi tegema.

"Kui me vaatame, mida Trump siiamaani on teinud, siis on ta üllatavalt nõrgana näidanud ennast Venemaa suunal. Ta on kogu aeg olnud valmis järeleandmisi tegema, lasknud Venemaal ennast mõjutada, ei ole olnud valmis survet avaldama Venemaale. Ja ma väga lootusrikas ei oleks, et see võiks nüüd muutuda," rääkis Raik.

"Võib-olla mingi mingi väike lootus on, et Trump vihastab selle peale, et Venemaa üldse tema soovidega kaasa ei mängi ja hakkab siis survet avaldama, aga siiamaani selle kohta märke ei ole. Pigem on näha, et Trumpi jaoks on oluline eesmärk taastada suhted Venemaaga ja jõuda mingi lahenduseni Ukrainas. See, milline see lahendus täpselt on, ma arvan, Trumpile lõpuks väga oluline ei ole. Nii et peame olema valmis ka selleks, et see on pigem Ukraina, keda USA survestab veel mingitele järeleandmistele," selgitas ta.

Raik märkis, et Trumpil oleks ka hoovad Venemaad survestada, kui ta seda sooviks.

"Siiamaani ta ei ole seda teinud. Ta oleks võinud ju kohe oma esimestel nädalatel pärast võimule tulekut lisada sõjalist toetust Ukrainale, lisada majanduslikku survet Venemaa suhtes. See oleks moodus, kuidas survestada Venemaad läbirääkimistelaua taha. Ilma sellise surveta on raske näha, et siin oleks võimalus mingi vaherahuni, rääkimata siis rahust, lähemal ajal jõuda," ütles Raik.

Kui Raigi sõnul on USA presidendi Donald Trumpi eesmärk praegu Venemaaga suhteid taastada, siis sel nädalal ütles ka NATO peasekretär Mark Rutte, et sõja lõppedes peaks ka Euroopa suhteid Venemaaga normaliseerima.

"Kui sõda lõpeb, siis on normaalne, et Euroopa ja ka USA sammhaaval taastaks Venemaaga normaalsed suhted," ütles Rutte reedel intervjuus Bloombergile. "Me ei ole veel kuidagi selleni jõudnud. Sellepärast on meil sanktsioonid. Ärgem ole Venemaa suhtes naiivsed. Kuid pikas perspektiivis on Venemaa olemas ja ei kao kuhugi," lisas Rutte, öeldes, et NATO peab jätkama Moskva survestamist vaherahu läbirääkimistesse tõsiselt suhtuma.

Kristi Raigi hinnangul võis Rutte selle sõnumiga NATO ühtsust õõnestada.

"Rutte ja Trumpi kohtumine näitas seda, et NATO omalt poolt pingutab, et ikkagi hoida USA-d pardal. See ei ole sugugi lihtne. Rutte tegeles Trumpi meelitamisega väga ilmselgelt ja ütles siis välja asju, mis ei kõlanud kuigi hästi. Näiteks kui Trump rääkis Gröönimaast, ei öelnud Rutte midagi sellist, et see ei ole aktsepteeritav, et USA ähvardab liitlasriiki," kommenteeris Raik.

"Ja mis puudutab suhete taastamist Venemaaga, siis ma ei oskagi öelda, kui palju siin oli tegu sellega, et Rutte tahtis öelda midagi sellist, mis on Trumpile meeltmööda. Aga olgem ausad, eks Euroopas on ka palju riike, riigijuhte, kes jagavad seda arvamust. Aga NATO-s sellist üksmeelset seisukohta loomulikult ei ole ja paljude riikide vaates on ka täiesti kohatu praegu rääkida Venemaaga suhete taastamisest. Nii et sellise väljaütlemisega Rutte, ma arvan, õõnestas NATO ühtsust," lisas ta.

Kolonelleitnant Mattias Puusepp rääkis "Ukraina stuudios" sõjaarengutest Venemaal Kurski oblastis: