"Meie, G7 juhid, seisame ühtselt ja vankumatult Ukraina kõrval tema vabaduse, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmisel," öeldakse kolmapäeval, vahetult pärast südaööd avaldatud deklaratsioonis.

G7 juhid kohustusid deklaratsiooni kohaselt suurendama survet Venemaa sõjamajandusele ning tugevdama sanktsioone, sealhulgas nafta- ja gaasisektori vastu suunatud meetmeid, vahendas väljaanne Politico.

Deklaratsioonis mainitakse Trumpi nime kolmel korral, märkides, et pärast seda, kui USA ja Iraan jõudsid kokkuleppele vaenutegevuse lõpetamiseks, on nüüd lihtsam võtta Venemaa vastu majanduslikke lisameetmeid.

"Peame seda õigeks hetkeks täiendavate meetmete rakendamiseks, kuna president Trump on saavutanud kokkuleppe, mida me toetame Hormuzi väina taasavamiseks," seisab deklaratsioonis.

Prantsuse Alpide kuurortlinnas Evian-les-Bains'is kolmepäevasele tippkohtumisele kogunenud G7 riikide juhid lubasid samuti suurendada Ukrainale õhutõrjevahendite, uute süsteemide ja püüdurrakettide ning kaugmaarakettide tarnimist. Samuti lubati kaaluda Ukrainale litsentside andmist, mis võimaldaksid suurendada riigi enda sõjatööstuse toodangut.

Deklaratsioon avaldati teisipäeval peetud kohtumiste järel, mida iseloomustas ootamatu lähenemine Trumpi ja teiste G7 liikmete seisukohtade vahel. Teisipäeval andis Trump mõista, et on valmis taastama sanktsioonid Venemaa naftale, mille Washington oli varem peatanud kuni juuni keskpaigani.

"See G7 kohtumine on strateegiline äratuskell," ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron pärast juhtide pidulikku õhtusööki avaldatud videos, rõhutades, et need otsused said toetuse kõigilt G7 liikmetelt, sealhulgas USA-lt.

Hormuzi väinale alternatiivide otsimine

Dokumendis tervitatakse ka USA ja Iraani vahelist kokkulepet ning toetatakse Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa juhitavat rahvusvahelist missiooni, mille eesmärk on kaitsta kaubalaevu ja hõlbustada transiitliiklust Hormuzi väinas.

Riigijuhid kutsusid üles looma ka alternatiivseid energiatarne marsruute ning viitasid Kanada potentsiaalile pakkuda lähiaastatel maailmaturule märkimisväärselt lisaks tarnevõimet.

Deklaratsioon käsitleb ka Hiinat, väljendades vastuseisu igasugustele ühepoolsetele katsetele muuta jõu või surve abil senist olukorda Ida- ja Lõuna-Hiina merel ning Taiwani väinas.

Eelmisel nädalal teatas Macroni kantselei, et Ukraina ja Lähis-Ida teemalised geopoliitilised arutelud kajastatakse eesistujariigi avalduses, mitte ühises kommünikees. See, et nüüd suudeti kokku leppida ühisdeklaratsioonis, näitab positsioonide lähenemist G7 riikide vahel.

Evianis kohtuvad juhid on samuti kokku leppinud temaatilistes poliitikadeklaratsioonides, mis käsitlevad ülemaailmset partnerlust, vähivastast võitlust, Ebola vastase tegevuse koordineerimist, narkokaubanduse tõkestamist ning võitlust migrantide smugeldamise vastu. Kolmapäeval oodatakse ka deklaratsioonide vastuvõtmist kriitiliste maavarade ning laste internetiturvalisuse teemadel.

Politico: Trumpi meelemuutuse taga on vajadus saada toetust Iraani küsimuses

Politico hinnangul on seni Venemaasse arusaamatu leebusega suhtunud USA liidri meelemuutuse taga vajadus saada liitlastelt tuge sõjajärgse stabiilsuse tagamiseks Pärsia lahe piirkonnas, vahendas väljaanne Charter97.org.

President Trump näib olevat valmis suurendama survet Kremlile, et lõpetada sõda Ukrainas, vajades ise liitlaste abi Iraaniga saavutatud relvarahu raamkokkuleppe stabiliseerimiseks. Seega hakkavad võimaliku tehingu piirjooned üha selgemalt välja joonistuma, märkis Politico.

Väljaande kirjelduse kohaselt saabusid G7 juhid Evian-les-Bains'i murelikus meeleolus, valmistudes võimalikeks konfliktideks Trumpiga Iraani ja Ukraina küsimustes.

Kuid läbirääkimiste esimene päev muutis õhkkonda – EL-i diplomaadid tundsid kergendust. Valge Maja seisukohad on muutunud pehmemaks ning Trump andis mõista, et on valmis toetama Euroopat Ukraina küsimuses. Vastutasuks soovib ta liitlastelt abi Iraani olukorra stabiliseerimisel.

"Arutelud, mida pidasime omavahel ja USA presidendiga – nii ametlikel kohtumistel kui ka mitteametlikes vestlustes kulisside taga – annavad mulle põhjust mõõdukaks optimismiks," ütles Saksamaa kantsler Friedrich Merz ajakirjanikele.

Trump olevat valmis avaldama survet Venemaa režiimi juhile Vladimir Putinile, et too lõpetaks agressiooni. Kuid järeleandmisel Ukraina küsimuses on oma hind.

Kahe kõrge diplomaadi sõnul, kes jälgisid juhtide arvamustevahetust, kutsus Trump G7 kolleege üles toetama tema Iraani tuumalepet ning pakkuma abi Hormuzi väina mineerimisest puhastamisel enne USA asepresidendi JD Vance'i saabumist Genfi, kus peaks lõpule viidama relvarahukokkulepe Teheraniga.

Samuti teatas USA president pärast 70-minutilist kohtumist Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskiga, et taastab sanktsioonid Venemaa naftasektori vastu.

"Venemaa peab sõlmima kokkuleppe," ütles USA president.

Need sammud hajutasid kartusi, et Trump võiks sundida Ukrainat kapituleeruma.

Varem oli ta pidanud peaaegu tunniajase telefonikõne Putiniga, mis tekitas liitlaste seas paanikat. Kardeti, et Trump võib teha Kremlile ühepoolseid järeleandmisi, kuid nüüd paistab olukord teistsugune.

Vastuseks andsid G7 riikide juhid mõista, et on valmis USA-d Hormuzi väinas aitama, kuid teatud tingimustel.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron rõhutas, et laevade saatmine väina miinidest puhastama peab olema kõigi kokkuleppe osapoolte, sealhulgas Iraani ja Omaani, ühine otsus.

Praegu näib Trump olevat häälestatud konstruktiivsele dialoogile ning diplomaadid loodavad, et selline meeleolu säilib kuni 7.–8. juulil toimuva NATO tippkohtumiseni Türgis.

"Tal (Trumpil) läheb vaja oma G7 liitlaste ja teiste riikide võimeid, et Hormuzi väin miinidest puhastada," selgitas üks kõrge ametnik.

"Hoolimata näiliselt pragmaatilisest tehingust "Ukraina Iraani vastu", oli teisipäevase tippkohtumise optimistlik tulemus suuresti seotud G7 juhtide jõupingutustega võita USA presidendi poolehoidu. Et vältida eelmise aasta tippkohtumise kordumist, millelt Trump lahkus plaanitust varem, kavandas Macron tema visiiti väga hoolikalt ning püüdis hoida temaga pidevat kontakti. Prantsuse president veenis Trumpi isegi oma viibimist pikendama, kutsudes ta õhtusöögile Pariisi lähistel asuvasse Versailles' lossi," märkis Politico.

Ka teised juhid otsisid võimalusi Trumpile läheneda. Näiteks kinkis Saksamaa kantsler Friedrich Merz talle Saksamaa jalgpallikoondise särgi numbriga 47 (Trump on Ameerika Ühendriikide 47. president - toim.). Itaalia peaminister Giorgia Meloni pidas temaga sõbraliku selgitava vestluse ning Zelenski näitas fotosid Vene droonirünnakus põlenud katedraalist. Viimane žest oli suunatud Trumpi usklikule toetajaskonnale.

Selline "rahustamiskampaania" teenis poliitilist eesmärki: hoida Trumpi lääneriikide leeris enne järgmisel kolme nädala pärast Ankaras toimuvat NATO tippkohtumist.