Reformierakonna ja Eesti 200 läbiräägitav koalitsioon kuigi selgelt oma plaane veel avanud ei ole, kuid avalikult on välja öeldud, et järgmisest aastast ei hakka kehtima kaheprotsendiline ettevõtete tulumaks ega ka kaheprotsendiline, esimesest eurost rakenduv eraisikute tulumaks.

Aivard Sõerdi sõnul planeeriti riigi eelarvestrateegias ettevõtete tulumaksust 157 miljonit järgmisel aastal ja esimeselt eurolt rakendatavalt tulumaksult 152 miljonit eurot. Kokku siis 309 miljonit eurot.

Samas hindas rahandusministeerium nüüd võimalikku tulu ettevõtete tulumaksult alla 100 miljonile eurole. Kuid siiski ka 252 miljoni euro riigieelarve tulude vähendamine vajaks katet, ütles Sõerd. "Aga katteallikate osas on see plaan üsna hõre," märkis Sõerd.

Rahandusministeeriumi jaanuari lõpu andmetel jäi möödunud aasta riigieelarve puudujääk planeeritust märgatavalt väiksemaks. Kui eelarve koostamisel prognoositi tulusid 16,8 miljardit eurot ja kulusid 19,6 miljardit eurot, siis esialgsetel andmetel saadi tulusid 16,2 miljardit ja tehti kulusid 17,1 miljardit eurot.

Seega, kui eelarvet tehes prognoositi, et kokku on riigieelarve tulude ja kulude vahe 2,8 miljardit eurot, siis jaanuari lõpu andmetel oli selleks hoopiski 0,8 miljardit eurot. Justkui 1,9 miljardit eurot vähem.

Sõerd ütles, et kuigi eelmise aasta rahandusolukord näib prognoositust parem, ei ole nendel andmetel mõistlik veel pikaajalisi kulutamis- ja maksulangetusplaane teha. Esiteks on need esialgsed andmed ja rahandusministeerium on lubanud neid üle vaadata. Reaalne olukord võib veel oluliselt täpsustada.

Teiseks on selle sees hulk ühekordseid tegureid, mis tulevikku vaadates ei kordu. Sõerd tõi näitena automaksueelse autoostubuumi, aga ka tulumaksu tõusu eelse dividendide suurema väljavõtmise või ka palkade ja lisatasude maksmise ajastamine veel detsembrisse.

Kärped ja kasv

Ka kärbete suhtes on Sõerd pigem pessimistlik. Ta ütles, et maksulangetused on püsivad ja ühekordsete meetmetega neid ei kata. Samuti on ta nõus, et kuna pensionisüsteemi keegi muuta ei soovi, tervishoius on pigem raha puudu, nagu ka hariduses, siis kuskilt vajaliku mahu kokkusaamist ei paista.

Samuti ei plaani koalitsioon mingeid maksutõuse. "Seda plaani tõesti ei ole," märkis Sõerd. Lisaks ei ole oodata suurt majanduskasvu ega ka maksulaekumise suurenemist.

"Geopoliitiliselt väga suured riskid. Vaadake kasvõi, mis toimub USA enda finantsturgudel. Seal on aktsiaindeksid järsult alla tulnud. Turud näevad väga suuri riske seoses vastastikuste tariifidega ja kogu see tariifide rakendamine jõuab ka meile," märkis Sõerd.

"Tuleviku majanduskasvu ootusi silmas pidades on konservatiivne hoiak põhjendatud," lisas Sõerd.

Eelarvereeglid

Kuigi Euroopa Liidus arutatakse kaitsekulutuste tõstmiseks eelarvereeglite lõdvendamist, ei pea Sõerd võimalikuks, et selle arvelt võiksime makse langetada.

Kui kehtiva eelarvestrateegia alusel plaanib Eesti järgmise aasta kaitsekuludeks 3,7 protsenti SKP-st ehk umbes 1,5 miljardit eurot, siis võiks eelarve tasakaalu arvestusest, kuhu võiks näiteks minna kaks protsenti SKP-st, üle jääv 1,7 protsenti tähendada 680 miljonit eurot, mida saaks soovitult kasutada.

Isegi kui tõsta Eesti kaitsekulud viiele protsendile SKP-st ehk kahele miljardile eurole, võiks 1,2 miljardit eurot jääda tasakaaluarvestusest välja. Ja jätkuvalt võiks olla plaanitud kaitsekuludest 680 miljonit mujal kasutatav. See kõik muidugi tähendaks veelgi kiiremat riigivõla kasvu.

Sõerdi sõnul on Eesti niigi kiireima riigivõla kasvutempoga riik Euroopas. Täiendav võlgu võtmine võib teha Eestile laenu andvad institutsioonid närviliseks ja laenud kalliks.

"Laenatakse ju finantsturgudel. Ega finantsturgusid ei hanitata. Finantsturud ei vaata selliselt, et see laen on kaitsekuludeks, see laen on millekski muuks," rääkis Sõerd.

"Võlausaldajad, need institutsioonid, mis riikidele laenu annavad, pensionifondid ja investeerimisfondid, nemad vaatavad ikkagi riikide võlakoormust, vaatavad seda, kas riigid on võimelised tulevikus laenu teenindama ja ja refinantseerima," lisas ta.

Juba selle peale, kui Euroopa hakkas rääkima kaitsekulutuste jaoks eelarvereeglite leevendamisest, tõusid euroala riigivõlakirjade tootlused. "Turud juba hindasid riske ümber," rääkis Sõerd.

Suur defitsiit viib igal juhul laenud kallimaks. "Sellega peab ka arvestama, et kui ka Eesti hakkab kolme protsendi puudujääki ületama, siis see toob kaasa suurema intressikulu," ütles Sõerd.

"Muuseas, intressikulu on üks kiiremini kasvavaid kululiike meil eelarves. Eelmine aasta me maksime mu mälu järgi 270 miljonit eurot. See nüüd hakkab iga aasta kasvama," lisas ta.

Tulumaksuvabastuse langetamine

Praeguste plaanide kohaselt peaks tulevast aastast rakenduma ühtlane 700-eurone eraisikute tulumaksuvabastus. Eelarvest viib see 460 miljonit eurot.

Sõerdi hinnangul oleks mõistlik muude maksude ärajätmist osaliselt katta tulumaksuvabastuse määra langetamisega.

"Kuna meil on eelarve ikkagi püsivalt suures puudujäägis, võib-olla tuleks hoopis langetada tulumaksuvaba miinimum tagasi 500 eurole kuus. See maksuvaba tulu suurendamine, see on eelarvele kulukas meede," rääkis Sõerd.