Kliimaseadust on nüüdseks ette valmistatud juba pea kaks aastat ning ei ole näha, et see niipea valmis saaks.

Valitsusele tutvustas kliimaminister Yoko Alender kliimakindla majanduse seaduse eelnõu tegelikult juba kolm kuud tagasi detsembris. Sellest ajast saati eelnõuga edasiminekuid Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide kolmikliidus ei toimunud.

Viimaste kuude rõhk on pigem läinud energeetikateemadele, nagu näiteks mere- ja maismaatuule vähempakkumistega seonduvale.

Uut võimuliitu moodustava Reformierakonna juht Kristen Michal ning Eesti 200 juht Kristina Kallas laususid, et maismaatuule vähempakkumisega on plaan minna kevadel edasi nii, nagu varem on juttu olnud.

Mõlemad erakonnajuhid soovivad edasi minna ka kliimaseadusega, kuid nii, et see oleks rohkem Eesti majandusega kooskõlas.

"Millises vormis see kliimaseadus peaks olema, kas see peaks olema niivõrd detailne ja majandust niivõrd tugevalt reguleeriv, see on meie jaoks veel arutelu teema. Teiste riikide näitel võime öelda, et kliimaseadused võivad olla raamseadustena ka väga lühikesed ja üldiste normide sõnastajad, et anda ettevõtlusele mingi orientiir ette," rääkis Kallas ERR-ile.

Ka peaminister Kristen Michal rääkis, et eeskätt vaadatakse seadust majanduse soovidest lähtuvalt.

"Ettevõtjad ise on öelnud, et sealt teatud osa on igal juhul majandusele vaja. Seda sama piirmäärade jaotust sektoritele [CO2 vähendamise sihtmäärad – toim.], mis annab neile investeeringukindluse. Hindame seda eelnõu siis sellest vaatest lähtuvalt, et mida majandusel on vaja," rääkis Michal.

Detsembris valitsusele tutvustatud kliimakindla majanduse eelnõus on kirjas ka see, kui kiiresti ja millisel määral peaks Eesti süsiniku heitkoguseid järgnevatel kümnenditel vähendama.

Nii näiteks sai kirja, et 2030. aastal ei tohi kasvuhoonegaaside heitkogused olla kõrgemad, kui nad olid 2022. aastal.

Kui 2030. aastaks peaks heitkoguseid võrreldes 1990. aastaga vähendama 59 protsenti, siis 2035. aastaks juba 71 protsenti ja 2040. aastaks 82 protsenti, kuniks Eesti saavutab 2050. aastal kliimaneutraalsuse.

Kristen Michal märkis nüüd, et kliimaseaduse ülevaatamise käigus vaadatakse ka see trajektoor kindlasti üle. Ta ei vastanud samas otseselt, kas tema hinnangul peaks ambitsioone vähendama või mitte. Ta ütles, et eeskätt peaks siin vaatama Euroopa Liidu poole.

"Euroopa, keskselt, ma arvan, et hindab oma kliimaeesmärgid lähima poole aasta või aasta jooksul kindlasti üle, sõltuvalt majanduse olukorrast," rääkis Michal.

Kliimaminister Yoko Alender (Reformierakond) ütles, et tema hinnangul ei peaks kliimakindla majanduse seaduse eelnõusse kirja pandud süsinikuheite vähendamise ambitsiooni vähendama.

"Minu hinnangul see trajektoor on adekvaatne, realistlik ja tehtav ja samas täidab ka kõiki neid kohustusi, mida Eesti on endale riigikogus ka kehtestanud," ütles Alender.

Kallas: kui ettevõtjate hinnangul pole ambitsioon täidetav, võib selle üle vaadata

Kristina Kallas sõnas, et kliimaseaduse eelnõusse kirja pandud süsinikuheite vähendamise sihtmäärad said sõnastatud koos valdkonna ettevõtjatega ning kui nood tunnevad, et see ambitsioon ei ole erinevatel põhjustel täidetav, siis võib ambitsiooni ka üle vaadata.

"Neid ambitsioone või eesmärke ei ole sõnastatud kuidagi kabinetivaikuses. Need on kõik valdkonnas läbi räägitud punktid. Kui täna on aga muutunud oludes tunnetus, et see ambitsioon on mingitel põhjustel, kas tehnoloogilistel või sõjast tingitud põhjustel, mitte teostatav, siis tuleks see üle vaadata," ütles Kallas.

Lisaks Pariisi kliimakokkuleppele tulenevad Eesti kliimaeesmärgid suuresti Euroopa Liidus kokku lepitud kliimaeesmärkidest aastateks 2030 ja 2050.

Nimelt on Euroopa Liidus lepitud kokku, et liikmesriigid peavad vähendama oma heitkoguseid kokkulepitud mahus nii metsanduse ja maakasutuse sektoris (LULUCF) kui ka transpordi, hoonete, põllumajanduse ja jäätmete sektoris.

Valitsus leppis neljapäeval juba kokku, et soovib lükata edasi heitkogustega kauplemissüsteemi (ETS2) rakendamise hoonete ja maanteetranspordi kütuste jaoks ning ollakse valmis taotlema ka selle süsteemi tühistamist.

Michal ja Kallas ei öelnud otseselt aga, et sarnaselt ETS2-ga peaks taotlema ka kliimaeesmärkide ülevaatamist Euroopa Liidus.

Kallas lausus, et kuna koalitsioonikõnelused on alles ees, siis ei ole seda seni ka arutatud. Enda isiklikku arvamust ei osanud ta öelda.

Michal: kui Euroopas tekib debatt, siis me kindlasti osaleme selles

"Need eesmärgid peavad olema jõukohased ja ma arvan, et ka Euroopa laiemalt hindab majanduse konkurentsivõime ja puhta tööstuse eesmärke silmas pidades oma kliimaeesmärkide tempot. Need debatid seisavad aga ees, natuke vara on täna anda lõplikku vastust," rääkis Michal.

Kas Eesti peaks üle vaatama ka eesmärgi saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus?

"Ma hetkel küll ei näe selleks [eesmärgist loobumiseks – toim.] põhjust, sest 2050. aasta kliimaambitsiooni täitmiseks on niivõrd palju aega, et majandus jõuaks ümber orienteeruda," rääkis Kallas.

"No täna ei ole keegi teinud ettepanekut seda eesmärki üle vaadata, aga kui Euroopas selline debatt tuleb, me kindlasti osaleme Euroopa Liidu liikmesriigina," vastas Michal.