Koalitsiooni alusleppe allkirjastamisel nimetas peaminister Kristen Michal (RE) uue valitsuse prioriteetidena julgeolekut ja majandust.

Eelnevalt kliimaministri ametit pidanud Michali sõnul on tulevik väiksema heitmega ekspordivõimelise tööstuse päralt, ametisse astuv energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt (RE) on aga juba öelnud, et kavandatud kujul kliimaseadust ei tule. Kaks aastat kestnud töö peaministri arvates aga raisku ei lähe.

"Eks nad siis ise ministrina ja ministeeriumi poolt vaatavad, kas nad jagavad selle mitmesse seadusesse või teevad ühe raami. Üks on selge, et ettevõtlusele ja majandusele on sealt ka vaja päris suurt osa. Seda, mis puudutab konkreetseid norme ja heitmekoguseid, sest vastasel korral on väga keeruline investeeringuid teha. Nii et uuel energeetika- ja keskkonnaministril on siin see voli välja pakkuda, mismoodi tema seda lahendust näeb," ütles Michal.

Kliimaseaduse tarbeks telliti neli mõjuanalüüsi, mis maksid pea 130 000 eurot. Lisaks sõlmiti 110 000-eurone täiendav leping keskkonnauuringute keskusega. Kliimaministeerium ütleb, et kuigi seaduse sisu võib nüüd jaguneda erinevatesse seadustesse, siis on mõjuanalüüsid ja kogutud teadmised kasutatavad ka edaspidi.

Keskkonnakomisjoni liige, riigikogus kliimaseadust vedanud Hanah Lahe (RE) kavatseb aga vaatamata oma erakonnakaaslaste sõnumile eraldiseisva kliimaseaduse eest edasi seista.

"Lõpuks on ikkagi oluline, et me saaks selle kliimaneutraalsuse eesmärgi seadusesse, et me saaksime valdkondlikud sihid seadusesse. Aga minu arvates see, et meil on eraldi seadus, mis kogu seda kliimaneutraalsuse teemat käsitleb, on väga oluline, sest sealt edasi lähevad ka muudatused teistesse seadustesse. Vaatame. Mina arvan, et see variant, mida me oleme üritanud siin kaks aastat kokku panna, on parim, aga eks lõpuks tuleb teha kompromiss," rääkis Lahe.

Eesti 200 juht ja haridusminister Kristina Kallas rõhutas, et 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamine on endiselt eesmärk, mis tuleb Eestis väga selgelt ka seadusega sõnastada.

"Millisel kujul peab see kliimaseadus olema? Kas see peab olema nii põhjalik, et see kõiki valdkondi detailselt eesmärkide sõnastusega reguleerib? Ma arvan, et see on arutelukoht. Aga raamkliimaseadus, mis sätestab selle põhieesmärgi, mille poole tuleb liikuda, annab selle õigusliku, ka riigikogu ja rahva poolt mandaadi, seda meil siiski on oluline ka silmas pidada, et see on vajalik," rääkis Kallas.

Osapooled rõhutavad, et töö sügavama koalitsioonilepingu kallal alles algab, mistõttu on veel vara lõplikest otsustest rääkida.