Valitsus on otsustanud teha kliimapoliitikas kannapöörde ja soovib Euroopa Liidus uue ja veel rakendamata CO₂ ühikutega kauplemise süsteemi (ETS 2) tühistamist või selle rakendamise edasi lükkamist. ETS 2 on energiatööstusele juba kehtiva CO₂ kauplemise (või lihtsustatult maksustamise) süsteemi ehk ETS 1 laiendamine ka fossiilkütuste põletamisele hoonetes, maanteetranspordile ja töötlevale tööstusele alates 2027. aastast.

Oluline on välja tuua, et süsteemi laiendamine ei tähenda ettevõtetele ja ühiskonnale ainult täiendavat aruandluskoormust ja kulu, vaid aitab vähendada õhusaastet, loob turul õiglasema konkurentsipositsiooni puhastele kodumaistele kütustele, meelitab siia uusi pikaajalise äriplaaniga tööstusettevõtteid ja toob ühiskonnale tulu uuteks investeeringuteks.

Uus süsteem suunab kasutama kodumaiseid taastuvkütuseid

Uus süsteem on vajalik, kuna loob turul ausama konkurentsipositsiooni taastuvelektrile ja kodumaistele taastuvkütustele nagu biometaan ja vesinik. See on oluline eriti transpordi- ja tööstussektoris, kus elektrifitseerimise ja taastuvkütustele ülemineku potentsiaal on Eestis seni suuresti kasutamata. Süsteem suunaks ettevõtteid ja riiki tegema senisest enam pikaajaliselt vastutustundlikke ja mõistlikke investeeringuid näiteks elektrisõidukite, soojuspumpade ning muude taastuvenergialahenduste kasutuselevõttu.

Transpordi ja tööstuse elektrifitseerimine võimaldab seadmete eluea kohta kordades suuremat raha- ja energiasäästu võrreldes traditsiooniliste tehnoloogiatega, sest lakkab ebatõhus kütuse põletamine ning seadmed vajavad ka vähem hooldust. Samuti väheneb Eesti sõltuvus imporditavatest fossiilkütustest, suurenev nõudlus kodumaise taastuvelektri järele aitab aga leevendada elektri turuhinna volatiilsust.

Taastuvelektrile või -kütustele üleminek on hädavajalik ka Eestis uute tööstusinvesteeringute tegemiseks, kuna ettevõtetelt, millel puudub plaan puhta energia kasutuselevõtuks, meie tähtsamad kaubanduspartnerid enam tooteid ja teenuseid osta ei soovi.

Soojusmajandust mõjutab uue süsteemi rakendamine Eestis vähem kui teistes Euroopa riikides ning hinnašokki ei tasu seal karta. Taastuvenergia osakaal nii lokaal- kui ka kaugküttes on Eestis juba praegu 70 protsendi ringis, kusjuures mõnes kaugküttepiirkonnas nagu Tartu, Pärnu, Keila, Kärdla, Rapla ja Paide juba üle 95 protsendi.

Soojusmajanduses aitaks ETS 2 lahendada praeguse ebavõrdse ning kaugkütte pakkujaid ja tarbijaid diskrimineeriva olukorra, kus ETS 1 süsteemi kuuluvatele katlamajadele rakendub CO₂ kauplemise kohustus ning ETS 1 mitte kuuluvatele katlamajadele riiklik CO₂ saastetasu, aga oma hooneid maagaasi või suisa kivisöega kütvad ettevõtted ja majapidamised õhusaaste eest midagi maksma ei pea.

ETS 2 rakendamise korral oleks fossiilkütuste põletamine kõikjal maksustatud võrdselt ja õiglaselt. Kui ETS 2 ära jääb või edasi lükatakse, tuleb riigil praegune põhjendamatu ebavõrdne kohtlemine teisiti lahendada.

Kauplemistulu saab kasutada vajalikeks investeeringuteks

Direktiivi järgi peab riik CO₂ kauplemisest tekkinud tulu edaspidi kasutama just kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmiseks vajalike toetusmeetmete jaoks. Näiteks suurendatakse olemasolevate Euroopa Liidu moderniseerimisfondi ja innovatsioonifondi mahtu, millest ettevõtted saavad taotleda investeeringutoetust uute keskkonnasõbralike tehnoloogiate arendamiseks ja kasutuselevõtuks.

Luuakse ka uus nn kliimameetmete sotsiaalfond, mille eesmärk toetada just kõige haavatamaid inimesi, leibkondi ja mikroettevõtteid keskkonnasäästlikuma tehnoloogia või eluviisi valikul.

Kriitikud on väitnud, et sellised fondid on ebavajalik riigi sekkumine ning ettevõtted ja inimesed teavad ise paremini, kuidas oma raha paigutada. On tõsi, et mõned suuremad ettevõtted saavad tõepoolest vajalikke investeeringuid teha ka ainult omavahenditest või pangalaenuga. Energia- või transpordivaesuse all kannatavatel leibkondadel sellist võimalust kahjuks ei ole. Seega jätaks kliimameetmete sotsiaalfondi ärajäämine need inimesed süveneva vaesuse nõiaringi.

Kliimameetmete sotsiaalfondi maht Eesti jaoks on 186 miljonit eurot, millele lisandub 25 protsendi ulatuses raha riigilt. Selle rahaga on võimalik toetada tavainimeste jaoks väga vajalikke ja praktilisi tegevusi nagu hoone rekonstrueerimist ja energiatõhususe suurendamist, ühistranspordi kättesaadavuse parandamist, jalgrattataristu ning laadimistaristu rajamist ja elektrisõiduki soetamist.

Samuti on võimalik anda energia- või transpordivaesuse all kannatavatele leibkondadele vajaduspõhist hüvitist või soodustust. Mikroettevõtteid saab toetada näiteks energiaauditite koostamise ning energiatõhususe parandamisega.

Süsteemi tühistamiseks liitlasi ilmselt ei leidu

Mitu riiki on asunud juba uut süsteemi rakendama ja vastava direktiivi üle võtnud, lisaks toimib Austrias ja Saksamaal sarnane siseriiklik süsteem juba mitu aastat. Kuna osa riikidest on süsteemi juba rakendanud, siis ei ole selle tühistamine realistlik ja Eesti ettepanek tõenäoliselt ei leia teiste riikide hulgas piisavat toetust.

Taolisi üleeuroopalise mõjuga kliimameetmeid lepitakse kokku ja rakendatakse just selle põhimõtte alusel, et seda teevad kõik riigid korraga, kuna vastasel juhul tekib riikide vahel ebavõrdne konkurents.

Heal juhul võib toetust pälvida Poola ja Tšehhi ettepanek süsteemi rakendamise edasilükkamiseks aasta või kahe võrra. Edasilükkamine võib olla mõistlik ja vajalik eelkõige just selleks, et ettevõtted ja riik jõuaksid välja kujundada süsteemiga kaasneva aruandluskohustuse täitmise praktika. Eestile ei piisa ka selles küsimuses ainult Poola ja Tšehhi häältest, vaid vaja on veel mitme suurriigi toetust.

Oluline on meeles pidada, et uus süsteem ei tähenda ainult täiendavat aruandluskoormust ja kulu, vaid aitab vähendada õhusaastet, loob turul õiglasema konkurentsipositsiooni puhastele kodumaistele kütustele, meelitab siia uusi pikaajalise äriplaaniga tööstusettevõtteid ja toob ühiskonnale tulu uuteks investeeringuteks.

Innovaatilise ja keskkonnasõbraliku riigina võiksime selles näha võimalusi ja olla Euroopa kliimapoliitika liidrite seas. Praegu kujundatud seisukohaga näitame aga end hoopis Euroopa kõige tagurlikuma riigina.