Koalitsioonikõnelused algavad kaitsevaldkonnast. Eelkõige arutatakse läbi vajalikud võimearendused ja kaitsekulutuste tõstmise kiirus. Lisaks on teemadest eelisjärjekorras bürokraatia vähendamine ja majandus. Peaminister Kristen Michal (RE) tõi välja juba varem mainitud ettevõtete kasumi ja eraisikute esimesest eurost maksustamise ära jätmise.

"Eks me ikka arutame, kuidas, millises tempos me saame asju teha, sest eesmärk on ikkagi maksimaalne tulemus. /.../ Jah, ilmselt Reformierakonna ja Eesti 200 vaade juba täna on üsna ilmne – see on ikkagi tsentrist paremal asuv, üsna ettevõtlikule, majandusvabadusele, isikuvabadustele orienteeritud tegevus," selgitas Michal.

"Kindlasti mõned asjad, mis on kokku lepitud ja mis on töös, jätkuvad. Aga me viskame ka väga palju ballasti ja üldsõnalisust välja," sõnas välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200).

Poliitikaekspert Toomas Sildam ütles, et Reformierakonna ja Eesti 200 läbirääkimised toimuvad täiesti uutmoodi. Tavaliselt tehakse üks koalitsioonileping ja hakatakse valitsema. Nüüd on aga plaanis luua põhimõtteliselt kaks lepingut: kõigepealt valmib väiksem alusdokument, milles märgitakse põhisuunad ja vastutusvaldkonnad, seejärel koostatakse kahe-kolme kuu jooksul suurem leping, millesse kaasatakse ka eksperte.

"Ma loodan, et ma ei tee siin Reformierakonnale liiga, kui ütlen, et see tundub olevat natukene võib-olla Eesti 200 nägu – selline pikk plaan. Aga ega ma täpselt ei saa aru, miks on vaja seda koalitsioonilepingut nii keeruliselt teha. Saaks ka lihtsamalt," rääkis Sildam.

Vaatamata Eesti 200 madalale toetusele on Sildami hinnangul nende positsioon kõnelustel suurepärane. Reformierakonnal lihtsalt pole võimalik nendeta valitsust teha.

Tsahkna ütles samuti, et Eesti 200 toetusel pole läbirääkimisteruumiga mingit pistmist. Küll aga teeb talle muret uue koalitsiooni napp enamus riigikogus, mistõttu tuleb tähelepanelikult üle vaadata komisjonide koosseis.

"Täna meil on 52 häält koalitsioonis. Kui arvestada, et kaks nendest riigikogu liikmetest kuuluvad ka riigikogu juhatusse, siis nemad ei saa kuuluda komisjonide koosseisudesse. Kindlasti on ka neid inimesi, kes vabade riigikogu liikmetena seda koalitsiooni on valmis teatud tingimustel toetama, aga tõepoolest, komisjonide seis on päris napp," rääkis Tsahkna.

Koalitsioonikõnelustel soovitakse kõigepealt läbi arutada sisuteemad ja alles seejärel jõutakse ministrikohtade jaotamiseni.