Kuressaare haigla teatas 2023. aasta 7. mail linna piires levivast massilisest haigestumisest kõhulahtisuse, oksendamise ja kõhuvaluga, mille järel tuvastas terviseamet joogivees kolibakteri leviku.

Et reostuse põhjustas joogivee torusse sattunud solgivesi, selgus mõned nädalad hiljem. Seejuures purunes reostuse allikaks olev kanalisatsioonitoru 4. mail ning esimene haigusjuhtum registreeriti 6. mail.

Esmaspäeval avaldasid Saaremaa vallavalitsus ja Tallinna Tehnikaülikooli eksperthinnangu veevõrgu reostuse põhjuste kohta. Vallavanem Mikk Tuisk sõnas, et vald tellis Tallinna Tehnikaülikoolilt uuringu, et vältida tulevikus sarnaste olukordade tekkimist.

Ehitusdokumentatsioon oli puudulik ja järelevalve ei vastanud lepingule

Tallinna Tehnikaülikooli linna veesüsteemide professor Ivar Annus rõhutas, et ekspertiisi eesmärk ei olnud otseselt süüdlaste leidmine.

Annus märkis, et ekspertiisi tarvis läbi viidud intervjuudes oli viiteid, et veevõrgu ehitusdokumentatsioon oli puudulik ja järelevalve ei vastanud lepingule, seejuures puudusid dokumenteeritud tõendid avariipiirkonnas läbi viidud geodeetilistest mõõtmistest ja rekonstrueeritava survekanalisatsioonitoru läbipesust. 

Modelleerimise tulemuste kohaselt tekkis avarii tulemusena veevõrgus avarii piirkonnas ja linnas laiemalt alarõhk, mistõttu on tõenäoline reovee veevõrku sattumine avarii ajal ja vahetult pärast avariid. Alarõhk tekkis süsteemis nii toru purunemise kui ka avariile järgnenud operatiivse tegevuse tulemusena.

"Selliste avariide puhul peaks veeproovide võtmisega alustama koheselt," rääkis Annus. Kuressaare juhtumi puhul võeti veeproovid aga alles peale haigusjuhtumite ilmnemist.

Annus lausus, et selgemad peaksid olema ka inimestele edastavad sõnumid, sest kohalikele jäi terviseameti sõnumitest segaseks, kas siis kui vesi pole joogikõlbulik, tohib sellega näiteks hambaid või pesu pesta.

Tuisk sõnas, et kriisi õppetund Kuressaare vallale on, et kriisides, olgu tegemist vee või elektriga, võtab vald edaspidi ise juhtrolli.

Kuressaare Veevärk uurib püsivat kloreerimislahendust

Kuressaare Veevärgi juhatuse liige Martin Haug märkis, et avariid on veemajanduse lahutamatu osa, iga avarii iseloom on aga erinev ja ühest käsitlust on raske koostada ja garanteerida, et selliseid juhtumeid ei kordu, aga riske on võimalik minimeerida. 

Haugi sõnul on ettevõte täiendanud majasiseseid protseduure selle osas, kuidas käituda, kui toimub võrkude samaaegne avarii, veeliikumise dünaamika muutumine või mikrobioloogiline leid. 

"Kui on mingisugune kahtlus, et ristuvad kommunikatsioonid kannavad endas ohte, kui pole 100 protsenti tõendatud, et oht maandatud, nõuame mõõdistusi või lahtikaevamist, et selles veenduda," rääkis Haug.

Seejuures uuendati 2024. aastal ka Kuressaare joogiveekontrolli kava, millega suurendati kontrollpunktide ja proovide võtmise sagedust. 

Tänavu hakkab Kuressaare Veevärk ka uurima sobivamat püsivat kloreerimislahendust. "See kindlasti vajab ka laiemat ühiskondlikku debatti, kas see on soositud või mittesoositud tegevus," ütles Haug,