USA president Donald Trump pidas teisipäeval telefonivestluse Venemaa režiimi juhi Vladimir Putiniga ning Kremli teatel nõustus Putin ettepanekuga, et Venemaa lõpetab 30 päevaks Ukraina energiarajatiste ründamise.

Kaju sõnul tasub olla ettevaatlik üksikutest sündmustest suure pildi välja lugemisega ning läbirääkimiste sisu, strateegia ja tulemuslikkus selgub alles pika aja pärast. Kui lugeda Valge Maja kokkuvõtet telefonikõnest ja arvestada Putini ja Trumpi varasemat suhtlust, siis võib öelda, et see ei olnud kõige hullem, märkis ta.

"Pigem praegune protsess võimaldab arvata selle vähese pinnalt, mida me teame, et tegu on siiski kuigivõrd struktureeritud läbirääkimisprotsessiga, kus presidendid väga palju ise ei tundu improviseerivat. Ja meile on see pigem hea, sest kui suures osas otsustaks liidrite omavaheline dünaamika, siis meil oleks sel puhul kindlasti rohkem karta. Praegu tundub, et jälgitakse protsessi, kus osapoolte läbirääkimismeeskonnad valmistavad oma põhjalike läbirääkimisvoorudega liidrite omavahelisi kohtumisi ette," lausus Kaju.

Teiseks positiivseks märgiks pidas Kaju seda, et ei tulnud kiireid kokkuleppeid.

"Me teame, et venelastel on kindlasti väga tugev strateegia ja väga kogenud nii diplomaadid kui ka kahjuks president. See, et ei tulnud kiireid suuri kokkuleppeid, näitab, et ameeriklastel on ka selgelt oma lähtekohad, huvid fikseeritud, mille osas ei oldud valmis tegema kiireid mööndusi lihtsalt selleks, et saavutada edu asjana iseeneses. See on pigem hea, sest me teame, et ka Ameerika presidenti ümbritsevad väga erinevate kaalutlustega ja ideedega inimesed ja ametkonnad, kellest osa võib-olla näeb läbirääkimistes Venemaaga suurt geopoliitilise ümberrivistumise võimalust, näevad võimalust Venemaaga ühisteks huvideks kas majandusteemadel või Lähis-Idas rahu saavutamisel," rääkis Kaju.

Kaju sõnul oleks meie jaoks probleem olnud see, kui Trump oleks andnud märku, et on nõus taolise globaalse ümberrivistumise nimel tegema Venemaaga kompromisse.

"Senise põhjal ei ole põhjust veel arvata, et see käsitlus suurest mingisugusest ümberrivistumisest domineeriks Ameerika läbirääkimisstrateegias, aga me muidugi ei tea seda," ütles ta.

Kaju sõnul on meie jaoks positiivne, et ameeriklased ei olnud nõus tegema kiireid kokkuleppeid olukorras, kus Putin nõuab meie jaoks absurdsena tunduvaid asju.

"See, et peaaegu üldse milleski kokku ei lepitud, ja on tõenäoline, et see vähenegi, mida venelased pakkusid, et ameeriklased ka seda vähest ei täida, näitab seda, et ei ole mitte mingit põhjust arvata, et Putin oleks valmis väga kiiresti kokku leppima, kui talle ei tehta suuri mööndusi strateegilistes küsimustes või kui talle ei avaldata reaalset survet," lausus Kaju.

Kaju märkis, et ka sellest, et Valge maja ja Kremli resümeed telefonikõnest mõnevõrra erinesid, saab ühtteist välja lugeda.

"Kremli versioon oli, et Venemaa nõudmine on ka, et ameeriklased lõpetasid igasuguse luureinfo ja sõjalise abi andmise Ukrainale. Kui ma õigesti aru sain, siis Trump kommenteeris, et see ei olnud üldse jututeemaks. See aga näitab, et küllap see vestlus oli keeruline," lausus Kaju.

Saks: Venemaa üritab näidata, et initsiatiiv pole USA käes

Julgeolekuekspert Rainer Saksa sõnul võib niinimetatud energiarahu kohta küsida, kas seda saab üldse mingisuguseks tulemuseks nimetada.

"See on väga deklaratiivne kokkulepe või ma isegi ei oska öelda, kas see on kokkulepe, see on nagu lihtsalt väljendatud tahe. Sest ega seal ei ole ju kokku lepitud, kuidas seda jõustatakse. Selles mõttes ma sellele episoodile omandaks tähelepanu nii palju, kui et Venemaa president tahtis näidata, nagu tuleks ta USA presidendile vastu millegagi, see on kogu selle asja mõte. Rohkem sellel mitte mingisugust tähendust ei ole," lausus Saks.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson märkis kolmapäeval, et tema hinnangul lähtuvad USA ja Venemaa vahelised kokkulepped vaid Venemaa huvidest. Saksa sõnul jääb tõesti mulje, et Venemaa suutis oma tahte kehtestada.

"Me ei näe praegu väga tõsiseid kommentaare USA poolt, mis räägiks, kuidas kõik täpselt oli (telefonikõnes) ja on väga napid lausungid, mis lubabki arvata seda, et USA ei suutnud Venemaale mingisugust protsessi enda poolt peale suruda. Aga ma olen täiesti kindel, et Venemaa ei taha seda protsessi ka täiesti katkestada ja üritab suruda USA-le peale midagi, mida nemad peavad endale kasulikuks. Selles mõttes USA president teeb halva mängu juures head nägu ja ega tal midagi väga palju muud üle ka ei jää," lausus Saks.

Saks märkis, et tegelikkuses mingeid rahuläbirääkimisi alanud pole ning need ei saagi ilma Ukrainata alata. Praegu on vaid umbmääraselt öeldud, et millalgi kuskil Lähis-Idas peaksid läbirääkimised algama.

"Mis on kõige olulisem või märkimisväärsem selle telefonikõne juures, on see, et Venemaa väga kiiresti tormas meediat teavitama sellest, mida seal räägiti, ja kohati üsna detailselt. Venemaa üritab näidata, et initsiatiiv ei ole mitte USA käes, vaid on pigem nende käest. Ja see on minu arvates see, mida Venemaa praegu taotleb," lausus Saks.

Saksa hinnangul vajab ka Venemaa sõjast pikemat pausi, sest reservidega pole seis kiita ning suuremat pealetungi nad praegu läbi viia ei suuda.

"See, et nad Kurski oblasti suutsid uuesti enam-vähem oma kontrolli alla saada, on kahtlemata edu, aga kokkuvõttes on see kõrvaline episood nende ülesannete hulgas, mida Venemaa president on oma armeele seadnud, sellest kõigest ollakse veel väga kaugel," lausus Saks.