Kuidas läks Soomes riigivisiidil viibiva Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski telefonikõne Helsingi Ülikoolist USA presidendile Donald Trumpile, see ei ole veel teada. Kõnekas on aga juba fakt, et Zelenski peab leppima infoga, mida USA president Donald Trump suvatseb temaga Putiniga peetud telefonikõne asjus jagada. Veelgi kõnekam on, et kõigest mõni tund pärast Trumpi ja Putini telefonivestlust ründas Venemaa droonidega kaht haiglat Sumõ piirkonnas Ukrainas. Ohvritest teateid pole, kuid patsiendid ja haiglatöötajad tuli evakueerida.

Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ütles otse, et Venemaa lubadus kuu aja jooksul Ukraina energiataristut mitte rünnata, pole vähimatki väärt.

"See on tegelikult mitte midagi, sest lubatakse mitte rünnata just Ukraina taristut, mis on kõige paremini kaitstud. Seega, kui lubate, selle avalduse väärtus on null," sõnas Pistorius.

Ka Läti presidendil Edgars Rinkevicsil pole Trumpi ja Putini telefonivestluse kohta mingeid illusioone.

"Samal ajal, kui telefonivestlus toimus, täpsemalt pool tundi või tund hiljem, jätkus Ukraina pommitamine. Kas teate, minu arust tuleks selles näha protsessi üht osa. Ma ei näe praegu, kuidas need läbirääkimised võiksid avaldada mingitki mõju meie julgeolekule. Vähimatki need ei avalda, mu meelest," rääkis ta.

Optimistlikumalt suhtub presidentide telefonivestlusse samuti Ukraina kindlameelse toetamisega silma paistnud Itaalia peaminister Giorgia Meloni.

"Minu arvates on see esimene lootusekiir koos sellega, mis varem kokku lepitud president Donald Trumpi ja president Volodõmõr Zelenski vahel," ütles Meloni.

Trumpi ja Putini telefonivestluse kohta on arvamust avaldatud ka Euroopast kaugemal. Hiina välisministeeriumi teatel tervitab Hiina mistahes jõupingutusi relvarahu kehtestamiseks Ukrainas ning teisipäevane telefonikõne oli sel teel vajalik samm.