Mihkelson ütles intervjuus "Terevisioonile", et teisipäeval Venemaa presidendi Vladimir Putini ja USA presidendi Donald Trumpi vahel peetud telefonikõne avaldatud sisu järgi võib öelda, et tegemist oli vaid Venemaa nõudmiste ja teemapüstitustega.

"Mida me eile nägime – nägime KGB ohvitseride väga ilusti komponeeritud mängu. See on tegelikult kestnud mõnda aega, kus on vastaspool pandud tegema kõike seda, mida Moskva tahab, kahjuks," sõnas Mihkelson.

Mihkelson tõi välja, et kui lepiti kokku energiataristuvastaste rünnakute peatamine 30 päevaks, siis läks 30 minutit Putini lubaduse andmisest, kui rünnati Slovjanski linna elektritaristut. 

"Tegelikult ütleme nii, et praegu Venemaa täielikult juhib seda mängu," märkis Mihkelson. Ta rõhutas, et huvi energiataristu ründamise vaherahus on samuti Venemaa pool, kuna Ukraina droonirünnakud Venemaa energiataristu vastu on olnud efektiivsed.

Mihkelsoni hinnangul on Ukraina valmis vaherahuks, aga nad teavad, et Venemaa seda tegelikult ei taha. "Mida me näeme lahinguväljal: Venemaa on aktiviseerunud kolmel suunal, Harkivi suund, Zaporižžja suund ja Sumõ piirkond, kus Ukraina tõmbas ennast välja Kurskist, võib-olla lootuses, et see annab võimaluse tagasi saada Zaporižžja tuumajaam, me ei tea tegelikult, aga ilmselt taustal on käinud mingisugust survet Ameerika Ühendriikide poolt."

Putini praegusest käitumisest õhkub Mihkelsoni hinnangul meeletut enesekindlust. "Ta on veendunud, et see sõda on sisuliselt juba peaaegu võidetud. Võib-olla läheb veel paar aastat kuni jõutakse Kiievi alla või saavutatakse läbirääkimistel venelastele soodsad positsioonid. Aga nõudmine, et Ukraina relvaabi peab peatuma, et luureandmete edastamine Ukrainale tuleb peatada ja terve rida teisi teemasid… see ju näitab, et Venemaa tahab, et Ukraina kapituleeruks."

Küsimusele, kas vahetuskaubaks võib saada Krimmi poolsaar, mille okupeerimisega Venemaa poolt peaks Ukraina leppima, seda küll mitte tunnustades Venemaa osana, vastas Mihkelson, et de facto on Ukraina sunnitud loobuma kõigist okupeeritud aladest. "Küsimus on selles praegu, kas nende kõneluste kaudu Ameerika Ühendriigid näiteks sunniksid, et äkki peaks ka de jure loobuma. Ma loodan väga, et nii kaugele see asi ei lähe."

"Agressorit ei ole võimalik maha rahustada, ilma, et ta enda algatatud sõjas lüüa ei saaks. Olemegi jõudnud sellisesse olukorda, mis minu arvates on äärmiselt ohtlik, ka meie julgeolekule – räägime justkui millestki, mida käega katsuda ei ole võimalik. Me ei näe seda, see rahu ei ole saavutatav sellepärast, et on täiesti ristivastupidised eesmärgid ühel ja teisel poolel. See, et Ameerika Ühendriigid soovivad vaat et vägisi seda rahu saavutada, eesmärgil, mis on hoopis kõrgemal kui Ukraina elulised huvid, võime jõuda ühel hetkel äärmiselt ohtlikku punkti, kus saame aru, et rahu ei tule, sõda laieneb ja siis on küsimus, millise abiga Ukraina suudab selles olukorras ellu jääda."

Ta ütles, et ukrainlased teavad, mis on tegelikult võimalik ja nad töötavad koos partneritega, aga tahavad ka USA-le tõestada, et Venemaad usaldada ei ole võimalik. 

Küsimusele, kas rahuläbirääkimine võib venida aastatepikkuseks protsessiks vastas Mihkelson, et Putin ei ole noor ja tahab Ukraina riigi hävitamist ja lääne ühtsuse lõhkumist näha oma elu saavutusena. "Need on strateegilised eesmärgid, mis ei ole Venemaal muutunud."

Raag: Putini täieliku vaherahu eeldusi ei saa ei Ukraina ega lääs aktsepteerida

Kommunikatsiooniekspert Ilmar Raag märkis intervjuus "Vikerhommikule", et talle on kõrva jäänud kaks versiooni Trumpi ja Putini vestluse tulemusest.

"On neid, kes ütlevad, et selle vestluse tulemusena Venemaa teatas, et ta ei nõustu tingimusteta vaherahuga, millega Ukraina oli nõustunud ja selle koha peale võib panna punkti, Venemaa soovib sõda jätkata praegu. On teisi, kes osutavad sellele, et venelased tegid ühe möönduse, nad on nõus katkestama rünnakud energiataristu pihta. Selle puhul öeldakse, et näete, üks samm on astutud ja läbirääkimiste puhul on loogiline, et ei liiguta suurte sammudega. Kuna see on kõik hästi avalik astutakse üks väikene samm ja sealt edasi kindlasti tulevad järgmised sammud."

Ka Raag juhtis tähelepanu, et Venemaa rünnakud Ukraina energiataristule olid hävitavamad just talveperioodil, mil see tähendas ukrainlastele külma ja pimedust, nüüd on aga jõudnud kätte kevad ja need rünnakud enam Ukrainat nii oluliselt ei mõjuta. See-eest on Ukraina rünnakud Venemaa nafta- ja gaasiettevõtetele päris valusad.

Kui Putin ütles, et täieliku vaherahu eelduseks on Ukrainas mobilisatsiooni lõpetamine ja lääne abi lõpetamine Ukrainale, siis seda tingimust ei saa Ukraina ega lääs mitte mingil kujul aktsepteerida.

"Kokkuvõttes tähendab ta sellist kompotti, kus venelased teevad retooriliselt näo, et nad on valmis mingisugust järeleandmist tegema, aga tegelikult panevad kogu protsessile kaks kõva punni ette, mis näitavad, et sealt enam niisama lihtsalt läbi ei tulda," rääkis Raag.

Raag märkis, et Trumpi poolt vaadates on väikesed sammud tavaline karmide läbirääkimiste kulgemine. Seejuures juhtis ta tähelepanu, et praeguste läbirääkimiste käigus ei ole kordagi viidatud, et läbirääkimiste tulemusel annaks Venemaa Ukrainale territooriumi tagasi või et Ukrainale jääks iseseisev välispoliitika tegemise õigus. 

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on Raagi hinnangul valinud taktika näidata, et tema on koguaeg läbirääkimiste jätkamiseks valmis. "Zelenski teeb praegu kõik, et Trump ei uuendaks survet Ukrainale."