Koalitsiooni aluslepingus on sõnastatud valitsuse peamised printsiibid - riigikaitse ja julgeolek; maksud ja majanduse konkurentsivõime; lihtne asjaajamine ning valdkondade poliitikadokumentide koostamise edasine protsess.

"Uuendatud koalitsiooni eesmärgiks on Eesti, mille kaitsevõime ja kaitsetahe peletab iga agressori; Eesti, kus vabalt areneb konkurentsivõimeline ja innovatsioonipõhine majandus; Eesti, kus on moodne, ettevõtjasõbralik ja tõhus riigikorraldus," seisab erakondade teates.

Mõlema erakonna volikogud kinnitavad alusleppe laupäeval, 22. märtsil. Kui aluslepe on kinnitatud, allkirjastavad esmaspäeval mõlema erakonna valitsuse ja fraktsioonide liikmed dokumendi riigikogus.

Kallas tahab pikaajalisi reforme, Michal ei välista tervishoius suuremate kohustuste jätmist inimestele

Eesti 200 eesmärk on teha pikaajalisi reforme, mitte astuda samme vaid järgmiseks kaheks aastaks.

"Eesti 200 tõesti tahab neid muutusi ellu viia. Me oleme seda kogu aeg rääkinud, et meil neid suurekujulisi muutusi on vaja, me peame julgema neid muutusi teha – tervishoiuvaldkonnas, näiteks ka kõrghariduse rahastamises, koolivõrgu korrastamises, ühistranspordi nõudepõhiseks tegemises," ütles Eesti 200 juht, haridusminister Kristina Kallas.

Peaminister Kristen Michal ei välista, et kõrghariduse või tervishoiu rahastamisel tulevikus rohkem kohustusi inimeste enda rahakotile jääb.

"See arutelu seisab ees. Kui me alusleppe teeme ära, mis on üsna karge dokument, umbes poolteist lehekülge, siis pärast seda erinevad valdkonnad – on see siis sotsiaalvaldkond, on see tervishoid, on see haridus – arutatakse läbi fraktsiooniliikmete ja ekspertide poolt ja siis maiks on lahendused, rääkis Michal (RE).

Värske opositsiooni liige, sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets leiab, et Eesti 200 peaks härjal sarvist haarama ja oma nõudmistes julgem olema.

"Riigikogu saalis räägitakse seda, et kolm sotsiaaldemokraatidest vabanevat kohta lähevad jagamisele, üks kaotatakse ära. Kolme koha jagamisel kaks saab Eesti 200 endale ja kokkulepe on selline, et Reformierakond saab esimese valiku teha. Mina Eesti 200 inimestele olen öelnud, et nii rumalat kokkulepet annab teha, sest Reformierakonna jaoks on nad ainuke valik täna ja nad võivad nõuda kõike, mida tahavad," rääkis Läänemets.

"Aktuaalne kaamera" küsis Michalilt, kas see on hea tava, kui üks erakond saab kõik julgeolekuministrikohad endale.

"Te küsite oletuslikku küsimust, mida te isegi ei tea, kas tõele vastab. Nii et selle küsimusega te võite kergesti alt minna, annan vihje," vastas peaminister.