Värskeim koalitsioonileping lubab tõhususe eesmärgil jätkata riigiasutuste liitmisega, vähendades seeläbi personali ja kulusid viiendiku võrra. Selles vaimus on majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo hiljuti välja käinud idee ühendada patendiamet Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega, lootes kulusid kokku hoida ja efektiivsust tõsta.

Poliitikute ja mõne tippjuhi avalikest sõnavõttudest jääb mulje, et igasugune liitmine on hea idee. Selline uskumus on imekspandav, kuna mitmeid hiljutisi kogemusi pole sõltumatult ja põhjalikult analüüsitud. On tehtud küll eelhinnanguid liitmiste mõttekuse kohta, kuid avalikult kättesaadavaid tulemuse analüüse pole leida.

Ometi on ju värskeid kogemusi küllaga. 2020. aastal loodi haridus- ja noorteamet üheksa asutuse baasil. 2021. aastal ühendati keskkonnaamet ja -inspektsioon, loodi põllumajandus- ja toiduamet ning transpordiamet. 2022. aastal liideti EAS ja KredEx, sündis Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EISA).

Kuigi EISA loomisega kaasnes ohtralt kriitikat ja näib, et just hakatakse leidma mingisugustki töörahu, arvatakse poliitikute hulgas, et veel ühe "jupi" juurdepanemine ja asutuse taas muutuste keerisesse paiskamine oleks hea mõte. Kusjuures on ebaselge, kust pärineb veendumus, et senine või järgmine liitmine oleks tõhus.

Riigi saldoandmike põhjal tehtud robustne arvutus seda ei kinnita. 2021. aastal ehk aasta enne ühendamist olid EAS-i ja KredExi tööjõukulud kokku 17,8 ning majandamiskulud 22,1 miljonit eurot. 2023. aastal ehk aasta pärast liitmist olid EISA samad kulud vastavalt 23,4 ja 34 miljonit eurot. 2024. aastaks majanduskulud eelmise aastaga võrreldes küll langesid umbes kolm miljonit eurot, kuid tööjõukulud tõusid paar miljonit eurot.

Kuigi selline raamatupidamise numbrite kokku liitmine ei sobi järelduste tegemiseks, tekib õigustatud küsimus, miks ühendasutuse opereerimise kulud on kahe aasta jooksul kasvanud ligi 30 protsenti. Vähemalt võiks see külvata kahtlust, kas iga liitmine ikka suurendab tõhusust ja hoiab kulusid kokku. Lisaks tuleb arvestada, et ühinemised ise on kulukad, isegi ainult nimevahetus maksab.

Patendiameti liitmine EISA-ga on ka õiguslikult problemaatiline. Patendiamet on valitsusasutus ja osa avalikust teenistusest, täites riiklikke võimufunktsioone. Sihtasutused pole mõeldud riigi tuumikülesannete täitmiseks. Selline samm oleks vastuolus riigi halduskorralduse loogikaga. Haridusvaldkonnas on näide, kus sihtasutused muudeti ametiks, kuid vastupidine suund oleks riigiõiguslikult küsitav.

Kuigi asutuste liitmisel on teoreetiliselt hea tõhususe potentsiaal, ei vii iga liitmine positiivsete tulemusteni. Ühendamine võib aidata ressursse koondada, keskselt kontrollida ja teenuseid ühtlustada, kuid tulemuseks võivad olla ka juhtimis- ja vastutusprobleemid, halvenenud teenuste kvaliteet ja kodanike rahulolematus. Igasuguse struktuurireformi edu sõltub muutuste läbimõeldud juhtimisest. Kui see ebaõnnestub, võib tulemuseks olla kaos, vähemalt lühiajaliselt.

Organisatsiooniliste muutuste juhtimise kirjanduses rõhutatakse, et ülioluline on töötajate informeerimine, kaasamine ja juhtimine. Töötajate hoiakud mõjutavad oluliselt töö tulemuslikkust ning organisatsiooni eesmärkide täitmist. Tartu Ülikoolis 2022. aastal kaitstud magistritöö¹ näitas, et pärast ühendamist langes nii EAS-i kui ka KredeExi töötajate organisatsiooniga samastumine, halvendades töömotivatsiooni.

Riigikantselei eelmisel aastal tellitud ministeeriumite ümberkorraldamise analüüs² tõi olulise probleemina välja, et spetsialistide jaoks oli tegemist suures osas arusaamatu, hämara eesmärgi ja motivatsiooni kärpiva välkmuutusega. Kui teenistujad on demotiveeritud ja frustreerunud või lahkuvad töölt muutuse tulemusena, ei saa asutus hästi toimida ning ka poliitilised eesmärgid jäävad täitmata.

Kuigi hästi läbimõeldud ja ellu viidud asutuste ühendamine pakub efektiivistamise võimalusi, ei saa me senise kogemuse pinnalt ei saa väita, et igasugune asutuste liitmine on tõhus ja aitab kulusid kokku hoida. Ei saa ka öelda, et oleksime inimeste juhtimises muutuste ajal kuigi edukad olnud. Sellele vaatamata on usk lihtsatesse lahendustesse kiire tekkima ja visa kaduma.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.