Politoloog Ott Lumi sõnul on praegune koalitsioonileppe variant üldsõnaline ning täpsemad plaanid selguvad mais, kui teemad on ministrite ja ekspertide koostöös täpsemalt avatud. Lumi hinnangul on uuel koalitsioonil edu saavutamiseks kaks võimalust.

"Kas peaminister suudab üllatada oma valitsuskabineti koosseisuga, kas tal on poliitilist jõudu praegu. Ma arvan, et see eeldab ka uute inimeste sissetoomist. Teine küsimus ongi, mis puudutab tema välja pakutud töörühma, kes hakkab neid bürokraatia vähendamise ettepanekuid menetlema. Ma arvan, et see on ka üks mõõdupuu," selgitas ta.

Riigikogu opositsiooni kuuluvate erakondade esindajate hinnangul on uus koalitsioonileppe kavand rohkem Reformierakonna kui Eesti 200 nägu.

Keskerakondlane Anastassia Kovalenko-Kõlvart ütles, et uus koalitsioonilepe ei erine kuigi palju eelmisest.

"Pole ühtegi sõna sotsiaalvaldkonnast. Mida me nüüd võime täheldada? Et nende kosmeetiliste maksuparanduste taga tegelikult hakatakse hoopiski vähendama rahastust sotsiaalvaldkonnale. Nagu me näemegi, prioriteediks ongi võetud ettevõtlussektor ja võib-olla konkreetsed ettevõtted ja kõik, mis on suunatud sinna, aga sellist üleüldist pilti tegelikult ei ole," kommenteeris ta.

"Seal ei ole ka sõnagagi mainitud rahvastikukriisi, mis on meil kõige suurem sõlmküsimus, kellele me majandust ehitame ja kellele me riiki ehitame, kellele me riiki kaitseme. Kui me mõtleme selle peale, et 1988. aastal sündis 25 000 last ja eelmisel aastal siis 9686 last, siis oleks elementaarne, et need meetmed, mis puudutavad sotiaalküsimusi, on täiesti ära peidetud," rääkis Isamaa aseesimees Riina Solman.

Ka Solmani sõnul ei ole esialgses leppes kuigi palju uut. "Me ütleme, et see on kehvapoolne. Aga mis puudutab näiteks riigikaitse küsimusi, siis Isamaa on kindlalt selle taga," ütles ta.

Reformierakonna ja Eesti 200 volikogu arutavad valminud koalitsioonilepet laupäeval.