"Tõhususe eesmärgil liidame riigiasutusi ja ameteid. Sel viisil vähendame riigiametite personali ja kulusid viiendiku võrra," seisab loodava koalitsiooni aluslepingus.

Ametite liitmist on plaanis Reformierakonna ja Eesti 200 läbirääkimiste delegatsioonidel arutada koalitsioonikõneluste jätkumisel. "Tekib selline kahe aasta poliitika paber, et mis tegevused tehakse. Sinna tulevad ka siis konkreetsete ametite kokkupanemised. Samal ajal hakatakse ettevõtjate nõukojaga koos erinevaid regulatsioone ja protsesse vähendama," ütles Keldo ERR-ile.

"Me räägime erinevatest keskvalitsuste ametitest nagu keskkonnaamet või tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveamet, patendiamet," lisas Keldo.

"Meil on patendiamet ja samas on meil Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EISA). Kui me räägime kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste tegemisest, siis väga oluline osa sellest on ka patendil. Ja samas me näeme, et meil on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, kelle ülesanne peab olema koostöös ettevõtjatega pakkuda sellist keskkonda, kus oleks kohti innovatsioonile, uutele intellektuaalomanditele, patentidele. See oleks üks konkreetne näide, kus saaks kulusid kokku hoida, aga ka efektiivsust tõsta," rääkis Keldo.

Tegevuste ülevaatamine puudutab Keldo sõnul ka näiteks tööinspektsiooni ja keskkonnaametit. Tõsi küll, keskkonnaameti mõne teise asutusega liitmist ei ole Keldo sõnul arutatud.

"Küll aga on näitena toodud, et keskkonnaametis on väga palju
järelevalvefunktsioone, väga palju regulatsioone selle all. Seda peaks selgelt vähendama. Ja kui seda vähendada, siis sellisel juhul tekib keskkonnaametil võimalus ka ressurssi koomale tõmmata, on see siis inimeste näol, raha näol. Aga täna öelda, kas ta pannakse kindlasti kellegagi kokku ja kui palju täpselt keskkonnaametist on võimalik inimesi koomale tõmmata, on selgelt vara. Enne tuleb ära teha sisuline töö ja leppida kokku, milliseid tegevusi keskkonnaamet enam tegema ei pea," lausus Keldo.

Alusleppes seisab ka: "Loome ühe tervikliku riigi IT-maja ning anname võimalikult palju tugiteenuseid erasektorile hallata."

Keldo selgitas, et see tähendab erinevate avalike teenuste IT-tugisüsteemide ühendamist. "Ministeeriumid ja nende allasutused kasutavad IT-tugiteenuste saamiseks erinevaid osakondi või maju. Meie info- ja tugisüsteemid on killustunud. Efektiivsuse saavutamiseks, suurema pildi paremini kokku panemiseks on juba varasemalt ka räägitud, et meil võiks olla üks tugiteenuseid pakkuv IT-maja," lausus Keldo.

Hariduse, kultuuri ja tervishoiu teemad, mida alusleppes ei ole, on Keldo sõnul plaanis ette võtta täiendavate läbirääkimiste raames, mis algavad järgmisel nädalal.

Erakonna Eesti 200 juht Kristina Kallas ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et juba järgmise nädala reedel koguneb Tartus hariduse läbirääkimiste töörühm.

"Teised ministrid annavad ka peagi teada sellest, et mismoodi läbirääkimised edasi lähevad. Nii, et koalitsiooniläbirääkimised ei ole lõppenud, nad on algavad nendel teemadel, mis meil ees seisavad – tervishoiuvaldkonnas, taristu ja ühistranspordi teemad, välispoliitika, kuigi seal keegi väga suuri reforme keegi ei oota, aga põhimõttelised küsimused on meil vaja läbi rääkida. Kaitsepoliitikas, hariduse valdkonnas. Kultuuri ja spordi rahastuse osas. Ja majanduse valdkonnas. Ja sisekaitse valdkonnas," lausus Kallas.

"Eesmärgiks on jõuda väga selgete valdkonnapoliitika reformiplaanide kokku leppimiseni, et Eesti inimestel tekiks väga selge ettekujutus, kuhu see riik nendes erinevates valdkondades tüürib. Et me saaksime kindluse selle valitsuse toimimisel, et me nende reformiplaanidega tegelikult ka valitsuses toimetame," sõnas ta.

"Juurutame natuke uuemat poliitilist kultuuri, kus me suudame palju detailsemalt andmete mõjuanalüüside ja raha arvutustega tegelikult reformid kokku leppida, et meil oleks kindlam jalgealune, et me teame, mida me valitsuses tegelikult päriselt suudame ka ära teha," ütles Kallas veel.