Veeseadus ei luba vedelsõnnikut laotada külmunud pinnasele, lumele või üleujutatud põllule. Kuna Põltsamaa külje all tegutseva osaühingu Viraito suurfarmi lägalaguunid on servani täis, oodati pingsalt võimalust põllule pääseda.

"Talvel on nii palju sademeid tulnud lägalaguuni, et hakkab üle uputama. Muidu me olude sunnil peame juba läga laotama hakkama. Õnneks on meil vana rohumaa, see võtab (masinad) vastu. Aga kõrrepõllu peale või kuhu iganes minna on praegu võimatu raske tehnikaga," ütles Viraito taimekasvatusjuht Riho Kens.

Viraito traktorist Jüri Saag alustas läga laotamist Adavere tuuliku tagusel põllul.  "Rööpaid traktor ei tee ja laseb ilusti panna. Nii et saab selle häda ära kustutada," ütles Saag.

Ka 50 kilomeetrit eemal, aktsiaseltsi Väätsa Agro põldudel oli reedel tõsine tööpäev.

"Oleme alustanud läga laotusega, künniga, tahesõnniku laotusega ja rohumaade rullimisega. Pigem (sel aastal) kevad on varajasem, muidu oleme saanud põllule aprilli alguses. Aga praegu põllud kannavad, teed kannavad masinaid ja saame põllu peal toimetada," rääkis Väätsa Agro agronoom Kert Kiis.

Kiis lisas, et arvestades Väätsa Agro spetsiifikat võib kevade saabumise tempoga igati rahul olla.

"Meie jaoks, kes me kasutame palju orgaanilisi väetisi, peame läga laotama, tahkesõnnikut laotama, saame varasemalt põllule. Meil on rohkem aega nende töödega toimetada," lausus ta.

Kevadkülviks läheb ilmselt aprilli keskpaigas, aga see veel selgub, lisas Kiis.