Peaminister Kristen Michal ütles, et uus ja vana valitsus erinevad nagu öö ja päev. Teie ei ole kliimaminister – vahetatud on nagu selle ministri nimetust. Kas see on maskeerimine, olukorras, kus kliimateemad ei ole lihtsalt enam populaarsed?

Ma arvan, et nimetus peegeldab muutunud rõhuasetusi. Energeetika ja keskkond on ühe mündi kindlasti kaks külge. Aga kliimateemad selles mõttes ei ole kuhugi kadunud. See on jätkuvalt oluline.

Kas see, et Yoko Alender ei jätka seda tööd, tähendab umbusaldust talle?

Kindlasti mitte.

Miks ta siis vahetub?

Nii nagu ma ütlesin, on muutunud rõhuasetused – rohkem kaalu majandusele. Me Yokoga oleme selles mõttes täiesti erineva profiiliga. Minu taust on majandus ja finants, Yokol on see olnud rohkem keskkonna poole peal.

Kaks aastat on tehtud kliimaseadust, mida on ka palju kritiseeritud. Kas see lendab ka prügikasti?

Sellisel kujul, ühe seadusena kliimaseadust ei tule, aga need teemad, mida kliimaseadus oli mõeldud katma, need kõik ilusti liiguvad. On maapõue seaduses muudatusi, on metsaseaduses, on looduskaitseseaduses. Need kõik teemad tulevad.

Kas see töö, mis on tehtud, maksumaksja raha eest, on lihtsalt vastu taevast? Tulevad ametnikud kokku, hakkavad uuesti tegema kõike?

Ei, kindlasti mitte ei hakka uuesti tegema. Nii nagu ma ütlesin, tulevad ju erinevatesse seadustesse täiendused, mis ajakohastavad ja võtavad arvesse seda, kuhu suunas me liigume. Me räägime ikkagi ju kogumis – puhtast keskkonnast ja puhtast energiast. See on see, mis teeb Eestis inimestel elamise heaks ja turvaliseks. Puhas energia on see, mis motiveerib ettevõtteid Eestisse investeerima.

Energiaküsimus on meil väga suur, et mõistliku hinnaga energiat on tootjatel äärmiselt vaja. Mulle tundub, et me oleme selle kohapeal jäänud kusagile sohu tammuma. Mis siis teie eriline võluvits siin on? Kust seda saada, kuidas seda toota?

Alustame sellest, miks meil elektrihinnad on olnud kõrged. Eelkõike ikkagi seepärast, et meil on liiga vähe kodumaiseid tootmisvõimsusi. Ja ühendused, mis meil on välisriikidega – tegelikult ainult Soomel on ülejäägis, seal on üks ühendus maas ka. Lätis on samamoodi, aegajalt üle, puudu.

Nii et madalama hinna annab kodumaiste tootmisvõimsuste rajamine. On selge, et kõige konkurentsivõimelisema hinnaga on maismaa tuulenergia, päikseenergia, kombineerituna salvestusega. Ideaalis need kolm kokku.

Mida kiiremini me liigume ja võimaldame ettevõtjatel arendusi teha, seda paremini me saame allapoole ka elektrihinna. Seal on kindlasti hästi oluline, et arendajate ja kogukonna vahel see suhtlus oleks kahepoolne ja me ei tekitaks ühiskonnas suuremaid lõhesid, vaid vastupidi – suuremat ühisosa.