Möödunud aastal kasutas tervisekassa andmetel hambaravihüvitist umbes 40,6 protsenti täiskasvanutest. Hüvitise kasutus võrreldes eelnenud aastaga oli kindlasti kõrgem, kinnitas tervisekassa hambaravi teenusejuht Tiia Zeigo.

Riigi hüvitatud hambaravi läks möödunud aastal maksma ligi 29 miljonit eurot. Võrreldes 2023. aastaga oli kasv üle 39 protsenti.

"Inimeste arvu kohta saame öelda, et üle 400 000 inimese kasutas hüvitist, see on ligi 21 000 inimest rohkem kui 2023. aastal," sõnas Zeigo.

Täiskasvanute hambaravihüvitise eelmise aasta eelarve täitumine oli Zeigo sõnul 97 protsenti. Järgnevate aastate eelarvet planeeritakse eelmise aasta kasutuse alusel pluss kasvuprotsent.

Zeigo sõnul kasvab ravivajadus pidevalt, sest eestlaste suuhügieen on vilets ja suutervise hoidmisesse eriti ei panustata. Kui mingilt realt jääbki midagi kasutamata, siis see suunatakse teistesse teenustesse.

"Hambaravi eelarve on justkui üks suur anum, millest tegelikult rahastatakse nii laste suuõõne haiguste ennetamist ja ravi, täiskasvanute vältimatut hambaravi, puudega inimeste plaanilist ravi ja ortodontilist ravi. Seega me saame pakkuda selle jäägi arvelt võib-olla enam teenust, nii et inimesed saavad kasutada teisi teenuseid märkimisväärselt enam," rääkis Zeigo.

Tervisekassa eelarve on pingeline ning aastane miinus on ligi 200 miljonit eurot.

Aastaks 2027 on ka koroona ajal tekkinud reserv tõenäoliselt ammendunud ja seetõttu mõeldakse, mida saaks teisiti teha. Kui möödunud aasta sügisel valitsus kärpekohti otsis, pidi ka tervisekassa oma ettepanekud tegema.

Tervisekassa partnerlussuhete osakonna juhi Marko Tähnase sõnul oli täiskasvanute hambaravihüvitis nende ettepanekute seas. Toona jäi hüvitis siiski puutumata.

Zeigo tõdes, et põhimõtteliselt oleks terviseteadliku käitumisega paljud hambaprobleemid lihtsasti välditavad ja täiskasvanute hambaravi võiks olla koht, kus tulevikus koormust tervisekassale vähemaks võtta. Praegune olukord eestlaste hammastega on siiski masendav

"Kui iga inimene ikkagi panustaks oma suutervisesse kõige lihtsamal moel - joob januga vett, toitub tervislikult, peab toidukordade vahel vahet ja peseb oma hambaid kaks korda päevas, siis ma arvan, et see oleks koht, kus mõelda kärpimisele, aga arvestades tänast suutervise olukorda, siis ma ei tahaks küll nii kardinaalselt mõelda," sõnas Zeigo.