"Ministrite valikuga oli niimoodi, et inimesi väljapoolt oli. Nendega rääkisime, paljud ütlesid ära. Oli üks väga hea kandidaat, kes ütles, et ta kahjuks on jäänud lapseootusele. Mis tähendab seda, et peagi oleks ta pidanud niikuinii sellest ametist taanduma. Seal oli erinevaid variatsioone," tunnistas Kallas esmaspäeval "Terevisioonis".

Kallase sõnul ei ole siiski mingit kahtlust, et Igor Taro on oma kogemusest tulenevalt väga hea kandidaat siseministri kohale. Rääkides aga regionaal- ja põllumajandusministri kandidaadist Hendrik Johannes Terrasest tunnistas Kallas, et temaga oli pikk vestlus.

"Eks talle tekitas segadust see, kas ta põllumajanduse poolega hakkama saab. Aga kuna regionaalministri all on ka ühistransport ehk Elroni rongid, Saaremaa praamid, siis seal on vaja energiat, et asjad korda teha. Meil ühistranspordi arengukava ootab pikemat aega järjekorras, et kas saaks selle ükskord kokku lepitud. Seal on eestvedamist vaja ja see noore inimese energia eestvedajana kindlasti toimib," sõnas kallas.

Küsimusele, et ega Taro ja Terrase portfellid sassi läinud, vastas Kallas, et ega keegi ministritest pea minema maaelu elama. "Ega Piret Hartman kindlasti maaelu ei elanud, väga konkreetne Tallinna kesklinna tüdruk. See on olnud selline poliittehnoloogiline käik, et väita, et üks inimene ei sobi ministriks. Ma arvan, et sobib küll."

Rääkides kahe valitsuspartei koondreitingust, mis on kokku 20 protsendi ligi ehk väga madal, tunnistas Kallas, et need, kes räägivad, et reiting pole oluline, ei räägi tõtt.

"Reiting on peegeldus ja tagasiside, kas valijad tunnetavad, et sa seisad nende eest või ei seisa. Muidugi on see oluline. See liigutus, mis peaminister tegi, oli ilmselgelt tingitud sellest, et valijate ootus oli midagi muud kui see, mida valitsus oli seni teinud."

Kallas ütles, et valija oli väsinud neist pikkadest maailmavaatelistest vaidlustest, mis eelmises valitsuses oli ning mis tekitasid segadust, mille eest valitsus siis seisab.

"Sellest tekkis omakorda ebakindlus inimestele, et valitsus ei julge otsuseid teha. Oli ootus, et lõpetage see vaidlemine ja tehke otsused, et oleks teada, kuhu me liigume."

Kallas lisas, et ühiskonnas on ka ootus, et riik muutuks tõhusamaks, mille tõttu tuleb näiteks hea aja projektid ära lõpetada. Ta tõi konkreetse näitena valitsusest lahkunud Piret Hartmani plaani võtta regionaalministeeriumisse tööle neli regionaalset eriesindajat.

"Kui sul on ministeeriumis juba 280 inimest, miks veel nelja vaja võtta. See jäi arusaamatuks nii valitsuses kui ka ühiskonnas."

Samas ametnike koondamist koondamise pärast Kallas mõistlikuks ei pea, sest siis tuleb panna ülesanded kellelegi teisele ja midagi sellest efektiivsemaks ei lähe. Seetõttu tuleb Kallase sõnul alustada regulatsioonide vähendamisest.

"Kui kaovad regulatsioonid, kaob töö ja siis saame rääkida ametnike koondamisest," ütles Eesti 200 juht.