Türgi suurima linna linnapea ja presidendi rivaal mõisteti koos kümnete kaastöötajate ja munitsipaalametnikega kohtueelsesse vangistusse, süüdistatuna kuritegeliku organisatsiooni juhtimises, altkäemaksu andmises, seaduste eiramises ja korruptsioonis.

Otsus Imamoglu vangi saata tuli pärast seda, kui Türgi peamine opositsioonipartei, Euroopa riikide liidrid ja sajad tuhanded Türgi meeleavaldajad kritiseerisid tema vastu suunatud tegevust kui poliitiliselt motiveeritud ja ebademokraatlikku sammu.

Imamoglu lükkas talle esitatud süüdistused tagasi, nimetades neid kujuteldamatuteks ja laimuks ning kutsus üles pühapäeval korraldama üleriigilisi proteste. "Me rebime selle riigipöörde, selle tumeda pleki meie demokraatialt kõik koos," ütles ta.

Uudistesaadetes näidatud videokaadritest oli näha, kuidas ta viidi pärast kohtuotsust politseikonvoi saatel Silivri vanglasse. Siseministeerium teatas, et Türgi suurima linna linnapea koos kahe linnaosavanemaga vabastati ametist.

Valitsus on eitanud, et uurimised on poliitiliselt motiveeritud, ja väidab, et kohtud on sõltumatud.

CHP liikmed ja toetajad käisid presidendikandidaati valimas

Türgi Vabariikliku Rahvapartei (CHP) ligi 15 miljonit liiget ja toetajat saabusid pühapäeval üle riigi valimisjaoskondadesse, et valida või anda oma toetus Imamoglule kandideerimisel tulevastel presidendivalimistel, teatas partei.

CHP andmetel ligi 13 miljoni toetajaliikmete hääled viitavad sellele, et 54-aastasel Imamoglul on laialdane avalik toetus ka lisaks tema partei truudele poolehoidjatele.

CHP esimees Özgür Özel ütles, et eelvalimiste kõrge osalus – Imamoglu poolt anti kokku 14,85 miljonit hääletussedelit – oli tugev kriitika sellele, mida ta nimetas riigipöördekatseks.

See seadis "Erdogani legitiimsuse kahtluse alla ja muudab ennetähtaegsed valimised vältimatuks", ütles ta Istanbulis oma toetajatele peetud kõnes. "Kui nad usuvad, et suudavad meiega, Ekrem Imamogluga võistelda, kutsugu nad välja ennetähtaegsed valimised." 

Imamoglu vangistamisega tipneb juba kuid kestnud opositsioonitegelaste mahasurumine ja ka muude Erdoganile vastanduvate parteide liikmetest ametnike tagandamise kampaania, mida kriitikud nimetasid valitsuse katseks kahjustada nende valimisväljavaateid.

Istanbuli ülikool võttis Imamoglult enne vahistamist ka ülikoolidiplomi, mis takistab tal presidendiks kandideerimast, kuna selle eeltingimus on kõrgharidus.

Vabariikliku Rahvapartei 27 linnaosavanemast Suur-Istanbulis on nüüd vahistatud kuus – aasta pärast kohalike omavalitsuste valimisi, mil opositsioonierakonnad andsid Erdoğani juhitavale AK parteile läbi aegade halvima tulemuse valimistel.

"Ekrem Imamoglu ainus kuritegu juhib küsitlusi," ütles Özel selle nädala alguses Istanbuli raekoja juurde kogunenud rahvahulkadele. Pühapäeval ajakirjanikele rääkides ütles ta: "Imamoglu on praegu teel vanglasse, kuid ta on teel ka presidendiks. Rahvas tõrjub solidaarsuse hääletuskastide kaudu riigipööret."

Imamoglut on pikka aega peetud ainsaks väljakutsujaks, kes suudab 71-aastase Erdogani valimistel alistada. Türgis peaks presidendivalimised ametlikult toimuma 2028. aastal, kuid oodatavasti tuuakse need varasemaks.

Protestid

Istanbuli linnapea kinnipidamine selle nädala alguses korraldatud haarangus ja ametlik vahistamisotsus on vallandanud Türgis laiaulatuslikud protestid, kus kümned tuhanded inimesed tulevad igal õhtul tänavatele ja satuvad sageli rüselustesse politseiga. 

Istanbuli raekoja lähedale pühapäeval kogunenud meeleavaldajaid, kes olid vihased otsuse peale Imamoglu ametlikult vahistada, püüdis politsei pipragaasiga laiali ajad.

Izmiris tehtud videol oli näha, kuidas politsei üritab soomusautodele pandud veekahuritega meeleavaldust laiali ajada.

Türgi siseminister Ali Yerlikaya teatas, et ööl vastu pühapäeva peeti Istanbulis kinni 323 inimest lisaks sellele, et päev varem oli meeleavaldusel osalemise eest vahistatud 343 inimest.

Türgi ametnikud lükkasid tagasi kõik väited, et Imamoglu ning omavalitsusametnike, ärimeeste ja kümnete teiste CHP liikmete vastu suunatud aktsioon oli poliitiliselt motiveeritud. See on siiski valitsusvastaste meeleolude vaigistamisele vähe kaasa aidanud ning meeleavaldajad on igal õhtul protestikeeldu trotsides täitnud ülikoolilinnakud, avalikud väljakud ja piiranud ümber Istanbuli raekoja.

Kasvavad meeleavaldused on kutsunud esile president Erdogani ägeda kriitika, kes on nimetanud neid tänavaterrorismiks ja teatas, et ei lase CHP-l ja selle toetajatel avalikku korda häirida ja rahva rahu rikkuda.

Protestid kahjustavad turgusid

Türgi asepresident Cevdet Yilmaz ja keskpanga president Fatih Karahan püüdsid oma sõnavõttudega rahustada turgusid, mille muutsid ärevaks teated Imamoglu kinnipidamisest. Analüütikute hinnangul kiireneb langus pärast tema eelvangistusse mõistmist veelgi.

Pärast Imamoglu kinnipidamist kolmapäeval on Türgi liiri, aktsiate ja võlakirjade kurss tugevalt langenud, mis sundis keskpanka astuma samme valuuta stabiliseerimiseks, samal ajal kui võimud teatasid Istanbuli börsil lühikeseks müügi keelamisest.

Keskpanga president Karahan kohtus pühapäeval Türgi Pankade Assotsiatsiooni (TBB) juhatuse liikmetega ja ütles, et kasutab kõiki turureeglite piires olevaid vahendeid otsustavalt stabiilsuse tagamiseks.

Üleriigilist tänavakogunemiste keeldu pikendati laupäeval veel nelja päeva võrra, kuid pühapäeval, enamjaolt rahumeelsete valitsusvastaste meeleavalduste viiendal õhtul, jätkusid suuremates linnades protestid, hajusad kokkupõrked politseiga ja toimusid mõned kinnipidamised.