Olenevalt piirkonnast tohib praegu ehitada 200 või 100 meetri kaugusele merest. Järve või jõe kaldal kehtib ehituskeeluvöönd 50 meetrit. Kliimaministeerium tahab neid piiranguid üleujutusaladel lõdvendada.

"Kui meil veekogude ääres on suuremad üleujutusalad, kus piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi piir algab alles pärast üleujutusala tihtipeale sadade ja mõningatel juhtudel ka kilomeetrite kaugusel sisemaal," lausus kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja asetäitja Taimo Aasma.

Kui varem on erisusi lubanud keskkonnaamet, siis edaspidi jääks lõplik otsus kohaliku omavalitsuse teha.

Viimsi vallas on mereäär juba niivõrd tihedalt täis ehitatud, et kõne alla tuleksid vaid eriplaneeringuga elamud ja paadisadamad.

"Viimsi vald täna soodustab kindlasti erinevate paadisadamate ehitust. Kui oleks koht ja oleks vajalik, siis Viimsisse võiks tulla jahisadam. Eks näeb, mis võimuliit siia kuue kuu pärast tuleb, eks nad siis saavad otsustada, mis liini nemad võtavad," ütles Viimsi vallavolikogu esimees Atso Matsalu.

Rohkem mõju annaks muudatus Lääne-Eestis, kus rannik on madalam. Pärnu toetab mõtet veekogule lähemale ehitada, kui on täidetud üleujutusohutuse tingimused.

"Laias laastus need, mis on elukondlikud osad, kus inimesed ööbivad hotellitubades, need peaksid jääma veest kõrgemale kui üleujutus tuleb. Näiteks Pärnu linna puhul tuleb arvestada ka lihkeohtlikkusega. Kui kallas on ikkagi lihkeohtlik, siis niisama ei saa. Seal on ette nähtud oma tingimused, et sa pead hakkama kallast kindlustama," lausus Pärnu linna planeerimisosakonna juht Kaido Koppel.

Saaremaa vald on vööndi vähendamiseks juba aastaid tagasi teinud riigikogule oma ettepanekud, kuid seni tulutult. Igal aastal on menetluses umbes kümmekond detailplaneeringut, kus ehitus jääks keeluvööndisse. Praeguse korra järgi arvestatakse saartel 200 meetri laiune keeluala üleujutusalale otsa.

"Meie näeme mõningates kohtades probleeme, inimesed kipuvad ehitama sinna, kuhu tõesti ei peaks ehitama, kus on reaalne üleujutuse oht. Seda võidakse kurjasti kasutada, ütleme nii," lausus Saaremaa valla planeeringuteenistuse juht Kätlin Kallas.

Looduskaitseseadus peaks lähiajal liikuma valitsusse, pärast mida peab riigikogu muudatused kinnitama.