Eesti kaitsetööstusettevõtete toodang on kasutusel Ukrainas Krimmi annekteerimisest alates. Ettevõtjad sellest ei räägi, teada on näiteks Milrem Roboticsi, Threod Systemsi ja DefSecInteli toodang.

Kohati pole Ukrainasse toodete müümine lihtne. Threod Systemsi juht Arno Vaik ütles, et firma vaatlusdroonide Ukraina kasutajate ja rahastajate valikud ei pruugi kattuda.

"Need on kohati kaks erinevat maailma. Üks on kasutaja, kes valib välja selle toote, mida tal vaja on. Ja teine on, kes maksab selle eest. Need on ministeeriumid, eelarveosakonnad, kes selle poole eest vastutavad. Ja kohati on, et kui leiad selle ostja, kes su toodet tahab, siis sa pead isegi leidma talle rahamaksja ka eraldi veel," rääkis Vaik.

Droonide puhul võib põhjus olla Ukraina riiklikus kodumaise toodangu eelistamises, ütles Vaik. Ta lisas, et Ukrainas lendavate Threodi vaatlusdroonide hulk ulatub sadadesse.

Eesti riigi sõjalise abi jaoks Ukrainale kogunes tingimustele vastavaid ettevõtteid sadakond 500 toote ning teenusega, ütleb kaitseinvesteeringute keskus.

"Ukraina valis välja ettevõtted ja tooted, mis on mehitamata lennuvahendite, maismaasõidukite, veesõidukite ja meditsiinivaldkonnas tegutsevad," lausus kaitseinvesteeringute keskuse peadirektori asetäitja Katri Raudsepp.

Kokkuleppel ukrainlastega avaldatakse üksikasjad  ettevõtete ja toodete kohta pärast seda, kui kaup on kohal. Tingimuste kohaselt pidi ettevõte olema Eestis registreeritud, toode välja töötatud ja kohaliku tootmise osakaal vähemalt kolmandik.