Ossinovski: valitud seisukoht seoses valimisõigusega toob ohte juurde

Tallinna linnapea ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Jevgeni Ossinovski ütles, et ei toetanud teisipäevasel erakonna juhatuse koosolekul enamuse seisukohta toetada põhiseaduse muutmist, mis võtab Vene ja Valgevene kodanikelt kohalikel valimistel hääleõiguse, ent säilitab selle määratlemata kodakondsusega isikutele vähemalt neil valimistel.
Ossinovski ütles, et kuigi teisipäevasel juhatuse koosolekul hääletust ei toimunud, ei olnud juhatuse otsus siiski üksmeelne.
"Otsest formaalset hääletust ei toimunud, aga inimesed väljendasid seisukohti ja mina seda otsust, mida enamus toetas, ei toetanud," ütles Ossinovski.
Ta rääkis, et osa sotsiaaldemokraadidest riigikogu liikmete seas on toimunud selles küsimuses suunamuutus ja enamik nendest leidis, et on mõistlik minna vooluga kaasa ja juhatus seda aktsepteeris.
"Mina arvan, et see nõrgestab Eesti ühiskonda ja pigem toob julgeolekuohte juurde, mitte ei vähenda neid," lisas ta.
ERR küsis Ossinovskilt, kuidas mõjub sotsiaaldemokraatide mainele see, et erakond ei ole suutnud selles küsimuses olla järjepidev.
"Eks seda elu näitab. Mina olen seda meelt, et poliitikas üldse nii poliitiku kui ka erakonna jaoks on põhiline valuuta usaldusväärsus. Et see, mida öeldakse ja lubatakse, et nii ka tehakse. Loomulikult teatud olukordades kompromissid on poliitikas vältimatud, aga kindlasti need poliitilised jõud ja poliitikud, kes muudavad oma seisukohti risti-rästi, sõltuvalt sellest, milline on konjunktuur, kindlasti omavad teatud mainet," vastas Ossinovski.
"Selles konkreetses küsimuses sotsiaaldemokraatide puhul tuleb seda protsessi vaadata alates eelmisest suvest, kui vahetus Eestis Reformierakonna esimees ja peaminister. Kui endine peaminister Kaja Kallas sai aru, et valimisõiguse äravõtmine ei ole tark idee praeguses julgeolekuolukorras, et riskid on liiga suured, et seda teed minna, siis Kristen Michalil on sellest suva. Ja loomulikult tekkis olukord, kus sotsiaaldemokraadid jäid sisuliselt eestikeelses avalikus ruumis seda üksinda kaitsma. Ja siis järk-järgult taanduti kuni selle hetkeni, kus me täna oleme," lisas ta.
"Ka Kristina Kallas oli integratsioonispetsialistina siis veel sama meelt, kui me 2023. aasta kevadel Stenbocki maja Terrase saalis ühel hilisõhtul seda teemat arutasime. See oli üks ausamaid poliitilisi arutelusid minu elus, kus keegi ei mõelnud reitingule, vaid tõesti sellele, mis on Eesti jaoks kaalul. Nii jõudsimegi kokkuleppeni, et ärme põhiseadust palun puutu," kirjutas Ossinovski lisaks sotsiaalmeedias.
Ossinovski sõnul selle otsuse tõttu mõned erakonna liikmed oma erakonnas kindlasti pettuvad. "Aga loomulikult tuleb nõustuda ka nende inimestega, et ka tagurpidi on olnud inimesi, kes on lahkunud sotsiaaldemokraatlikust
erakonnast selle tõttu, et me ei ole nõustunud valimisõiguse äravõtmisega. Nii et selles mõttes see on siiski tugevalt polariseeriv teema ja loomulikult polariseeriv ka erakonna sees," lausus Ossinovski.
Ossinovski ise erakonnast lahkumisele teisipäevase otsuse pärast enda sõnul mõelnud ei ole.
Ossinovski ütles, et tänasesse olukorra tekitas antud teemal Isamaa poolt tolmu üleskeerutamine, kui ühiskonna tähelepanu juhiti tegelikult julgeolekuohult sümboolsele valimisõiguse küsimusele.
"Paraku neelas selle konksu alla ka suur osa ajakirjandusest, nautides retoorilist pingpongi erakondade vahel. Ehkki oleks võinud selle küünilise poliittehnoloogia eos hukka mõista ja selgitada teema inimestele rahulikult lahti," märkis Ossinovski.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: Intervjueeris Indrek Kiisler