Narva elanikud põhiseaduse muutmist eriti kommenteerida ei soovinud – "Aktuaalse kaamera" kaamerast eelistati kas mööda kõndida või autoukse varjus oma tõde kuulutada. Tavaline vastus oli, et Eestis pole enam demokraatiat ega sõnavabadust. Need, kes rääkida julgesid, on murelikud.

"Selle otsusega häälestas valitsus inimesed enda vastu. Näiteks minul on Venemaa kodakondsus, kuid ma toetan Eesti poliitikat ja järsku jäetakse mind ilma võimalusest seda arvamust väljendada. Arvan, et see pole õige," ütles Tatjana.

Eelmistel kohalikel valimistel osales Narvas 7000 Vene kodanikku, mis on kolmandik valimas käinutest. Kas riigivõimus pettunud valijad ka sel sügisel valima lähevad või keda nad valivad, selgub valimisjärgsel hommikul.

"Meeleolusid on erinevaid. On küsimus, kas üldse minna valima või kui minna valima, siis võib-olla peaks valima midagi hoopis käremeelset. Selge on see, et praegu on erakond number üks Narvas Keskerakond, sest Keskerakonna riigikogu liikmetel jätkus mehisust lõpuni seista oma seisukoha eest," rääkis Narva linnapea, sotsiaaldemokraat Katri Raik.

"Ma näen kahte varianti – et inimesed üldse ei tule, teine variant on see, et inimesed saavad aru, et nemad peavad väljendama nii oma seisukohta kui ka oma perekonnaliikmete seisukohta, kellel on Vene või Valgevene passid või hall pass. Aga vaatame, mida me näeme," rääkis Narva linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Aleksei Jevgrafov.

Eelmistel kohalikel valimistel osales 46 protsenti Narva valijatest. Sarnase valimisaktiivsuse korral tuleks sel sügisel Narva volikogu valima vaid neljandik Narva täisealisest elanikkonnast.