"Aasta jooksul saaks Narva jaamad ümber seadistada töötamiseks puidulisel biomassil. Näiteks puidugraanul sobiks tolmpõletusahjudesse, hakkpuit aga tükkpõletusahjudesse," rääkis Haidla ajalehele.

"Ühe jaama tehniline ümberehitus läheks maksma ehk 150 miljonit eurot ja võimaldaks toota põlevkivielektrist kindlasti soodsamat energiat, sest ei pea maksma CO2 heitkoguste eest. Ja see on odavam ka gaasküttelahendustest. Ka doteerida ei ole vaja. See oleks suhteliselt väike hind, et toota energiat kodumaisest toorainest ning elekter kõigi jaoks soodsamaks muuta," selgitas Haidla.

Haidla kinnitas, et Graanul Investil pole vahet, kuhu oma toodang müüa: kui Euroopa energeetikaettevõtted suudavad graanuli eest maksta transpordi hinna võrra rohkem ja seejuures edukalt majandada, siis suudab seda siseturu hinnaga osta ka Eesti Energia.

"Eestis toodetakse aastas umbes 1,5 miljonit tonni puidugraanulit, Balti riikides kokku ligi 3,5 miljonit tonni. Kui sellele tekib kodumaine kasutus, siis pole meil mingit kihu seda eksportida," märkis Haidla. "Kui üks jaam puiduküttele ümber ehitada, kasutaks see aastas ehk ligi 300 000 tonni graanuleid."

"Meil on vaja kaht asja – energiajulgeolekut ja suhteliselt taskukohast elektri lõpphinda. Vaja on plaani, kuidas need kaks asja ühiskonda võimalikult kiiresti rakendada," ütles Haidla, tõdedes, et tuumajaam või tuulepargid ei anna kiiret lahendust, kust saada lähema viie aasta tarbeks odavat juhitavat energiat.

Eesti Energia uurib võimalusi

Auvere, Balti ja Eesti elektrijaamades on põlevkivi põletatud seni kahel tehnoloogial – uuemal keevkihttehnoloogial ja vanemal nõukogude ajast pärit tolmpõletustehnoloogial. Eesti on andnud Euroopa Liidule lubaduse, et 2035. aastal põlevkivist elektrienergia tootmine lõpetatakse. 

Kui uuemad keevkihtkatlad võimaldavad lisaks põlevkivile põletada energia saamiseks ka biomassi või turvast, siis vanemates tolmpõletusplokkides on seni saanud põletada vaid põlevkivi.

Eesti Energiale kuuluv Enefit Power uurib nüüd, kas ka nendes tolmpõletusplokkides oleks tulevikus majanduslikult mõistlik põletada midagi muud kui põlevkivi. Täpsemalt käib jutt puidupelletitest ehk puidugraanulitest.

Pelleteid toodetakse valdavalt kuivatatud ja kokku pressitud saepurust ning muudest metsamajandamise jääkidest.

Enefit Poweri juht Lauri Karp rääkis ERR-ile, et pelletitele oleks võimalik ümber ehitada kokku kuni kolm tolmpõletusplokki Auveres paiknevas Eesti elektrijaamas. Täpsemalt käib jutt kolmandast, neljandast ja kuuendast plokist, mille võimsus kokku oleks 450 megavatti.

Põlevkivist toodetud elekter on kallis ning sestap pääsesid ka eelmisel aastal need kolm tootmisplokki turule vaid vähestel tundidel. Näiteks neljandast plokist toodeti elektrit vaid 83 tunnil. Peamiselt siis, kui külm on krõbe ning piirkonnas on vähe tuult ja päikest.

Karp rääkis, et praegu on nende põlevkiviplokkide tootmise omahind umbes 200 eurot megavati kohta või rohkem. Euroopa Liidus kokku lepitud taastuvenergia direktiivi järgi ei lisandu puidu põletamisele aga erinevalt põlevkivist süsinikutasu.

"Niikaua kuni puitbiomass energeetikas on süsinikuneutraalne, tasub seda projekti teha. Lisaks näeme me võimalust kasutada meie elektrijaamades kodumaist toorainet ja vältida niiviisi ka sõltuvust imporditud kütusest (näiteks maagaasist – toim). Kõikide nende toorainete taga on ka töökohad, kindlasti me näeme seost ka töökohtadega," rääkis Karp.

Ainult pelletitest elektri tootmisel oleks tema sõnul omahind kuskil 190-200 eurot megavatt-tunnist, kuid kui toota lisaks elektrile veel ka soojust, saaks omahinnaks Karbi hinnangul juba kuskil 100 eurot megavatt-tunnist.