Rootsi kulutab praegu kaitsele 2,4 protsenti SKP-st ning kavatseb kulude tõusu peamiselt laenuga rahastada. Kulude tõusust teatas Rootsi paremtsentristlik peaminister Ulf Kristersson, vahendas Financial Times.

"See on Rootsi kaitse suurim ümberrelvastumine pärast külma sõda," teatas Kristersson. 

Kristersson ütles, et riik kavatseb 2035. aastaks laenata ümberrelvastamise rahastamiseks umbes 300 miljardit krooni (30 miljardit dollarit). Rootsi riigivõla tase on üks EL-i madalamaid ning riik saab seetõttu rahumeeli kaitsekuludeks laenu võtta. 

USA uus administratsioon on samuti korduvalt rõhutanud, et Euroopa liitlased peaksid võtma suurema vastutuse Euroopa kaitsmise eest. Donald Trump on NATO liikmeid korduvalt ka kritiseerinud ebapiisavate kaitsekulude eest. 

NATO piiririigid juba suurendavad kaitsekulutusi. Eesti, Leedu ja Poola kavatsevad tõsta kaitsekulud viie protsendini SKP-st. Ka Trump leiab, et NATO riigid peaksid kulutama kaitsele viis protsenti SKP-st. 

Sel suvel toimub Haagis NATO tippkohtumine ning paljud diplomaadid leiavad, et NATO tõstab siis kaitsekulude eesmärgi 3,5 protsendile. 

Rootsi ise liitus ametlikult NATO-ga 2024. aastal ning sellega sai läbi Stockholmi pikaaegne neutraliteedi poliitika. 

Rootsi jäi neutraalseks mõlema ilmasõja ajal ega osalenud sõjategevuses. Rootsi  aga otsustas liituda NATO-ga pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse.