Rootsil on ühtekokku 64 000 varjendit ehk rohkem kui peaaegu ühelgi teisel riigil maailmas ning neis on ruumi umbes seitsmele miljonile inimesele.

Alates NATO-ga ühinemisest märtsis 2024 on riigi eriolukordade amet (MSB) asunud varjendeid, millest mõned mahutavad korraga tuhandeid inimesi, üle vaatama.

MSB teatel pakuvad varjendid kaitset pommirünnakute, tuumarelvade löök- ja kuumalaine ning radioaktiivse saaste, aga ka keemia- ja biorelvade eest.

Valitsus investeerib ka päästeteenistuste võimekuse parendamisse konfliktiolukorras, küberjulgeoleku tugevdamisse ja meditsiinivarude suurendamisse.

MSB teatas esmaspäeval, et võttis ette suure projekti tuumavarjendite kaasajastamiseks, mis peaks aega võtma kaks või kolm aastat.

Sel aastal plaanib MSB vahetada välja filtrid, mis kaitsevad varjendis inimesi keemia- ja radioloogiliste relvade eest.

Peaminister Ulf Kristersson ütles jaanuaris, et Rootsi ei ole sõjas, kuid samas ka mitte rahuajal, viidates hübriidrünnakutele, nagu sabotaaž Läänemeres.

Rootsi kärpis külma sõja lõppedes oma kaitsekulutusi, kuid asus neid uuesti suurendama 2014. aastal pärast seda, kui Venemaa annekteeris Krimmi.

Rootsi valitsus lubas ka 2030. aastaks tõsta riigi kaitsekulutused 3,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).