Caroline Roux (France Télévisions): Volodõmõr Zelenski, te olete Pariisis, et osaleda neljapäeval Ukraina rahu ja julgeolekut käsitleval tippkohtumisel, kus on esindatud 31 riiki. Enne kui alustame intervjuud, palun paar sõna teie viibimisest Prantsusmaal ja sellest, mida me nüüd võime nimetada tahtekoalitsiooniks.

Volodõmõr Zelenski: Tänan teid kutse eest. Tänan president Macroni selle kutse eest. Täna (kolmapäeval - toim) oli meil oluline kahepoolne kohtumine homse tippkohtumise ettevalmistamiseks. Homme, nagu te õigesti ütlesite, on kohal 30, ma usun, sõpra ja partnerit.

Tõepoolest, igapäevane toetus on väga oluline. Täna arutasime Emmanueliga meie kahepoolset toetusprogrammi. Täna keskenduti Ukraina toetamisele, homme aga julgeolekugarantiidele – arutame Ukraina julgeolekugarantiisid pärast õiglase ja kestva rahu saavutamist. Me kõik usume sellesse. Meie riik on uhke oma partnerite ja kahtlemata ka oma vastupidava armee üle. Me tahame väga rahu, võitleme selle nimel ning usume, et homne kohtumine viib meid sellele lähemale.

Caroline Roux: Ja me tuleme loomulikult nende teemade juurde tagasi, eriti julgeolekugarantiide osas. Täna õhtul näevad teid üle 50 riigi Eurovisiooni vahendusel, üle kogu maailma, tänu Euroopa Ringhäälingute Liidule. EBU ametlikud keeled on prantsuse ja inglise keel. Täna õhtul liituvad minuga, et teile küsimusi esitada, minu kolleegid Jessy Wellmer ARD-st, Jeremy Bowen BBC uudistest ja Joakim Klementi Eesti Rahvusringhäälingust.

Alustuseks, härra president – Ar-Riyadis on alanud läbirääkimised. Te olete edukalt kokku leppinud sõjategevuse lõpetamises Mustal merel. Kas arvate, et need arutelud liiguvad õiges suunas? Ja täpsemalt – kas see on Ukraina jaoks hea kokkulepe?

Volodõmõr Zelenski: Tänan kõiki riike, kes meid toetavad. See meie jaoks väga oluline, et saame täna teiega rääkida ning Ukraina hääl kõlab ja kõik mõistavad meie seisukohta – see on meie jaoks väga tähtis. Olen tänulik kõigile kanalitele ja ajakirjanikele, kes kahtlemata teavitavad oma ühiskonda Ukraina toetamisest, tõest, sellest, mis Ukrainas toimub ja sellest, kuidas me võitleme tõe ja vabaduse eest.

Mis puudutab kõnelusi Saudi Araabias, siis meil ei olnud otseseid läbirääkimisi Venemaaga, meil olid läbirääkimised Ameerika Ühendriikidega – et olla täpne. Ja seda mitte sellepärast, et me kardame. Ma usun hoopis, et Venemaa kardab igasugust dialoogi, igasuguseid kõnelusi. Me rääkisime Ühendriikidega ja samal ajal Ühendriigid rääkisid paralleelselt venelastega. Nii see käis.

Me jõudsime Ühendriikidega kokkuleppele. Samuti tahan rõhutada, et jutt ei olnud ainult vaherahust merel, vaid relvarahust merel – kokkuleppest, mis tagab, et tsiviillaevu ei rünnata ja et hoitakse ära rünnakud tsiviilinfrastruktuurile, mis on väga tähtis. Tsiviilinfrastruktuuri alla kuulub ka sadamataristu, kus töötab palju inimesi.

Sest siis saaksime pidada läbirääkimisi, et ei rünnataks ka energiataristut. See oli osa meie päevakorrast: et Ukraina energiasektorit ei rünnataks kaugmaarelvade, rakettide ega droonidega, ning et Ukraina ei vastaks omalt poolt Venemaa energiataristu ründamisega. See oli samuti väga oluline punkt.

Ja on veel üks tähtis asi, mis kuidagi kadus meediakajastusest, kuigi minu hinnangul oli see meie arutelu esimene ja tähtsaim teema. See punkt puudutas meie laste tagasisaatmist, kelle venelased on röövinud ja adopteerinud. Leppisime kokku, et Ameerika Ühendriigid aitavad meid meie tsiviilisikute vabastamisel. See kõik oli meie päevakorras. Ma usun, et see päevakord oli meie aruteluks õige. Kõik, mis viib meid lähemale ükskõik millisele relvarahule, viib meid lähemale rahule ja vähendab kaotusi.

Alguses püüdsime saavutada relvarahu, kuid venelased ei soovinud relvarahu. Ma võiksin sellest pikalt rääkida, aga palun peatage mind – ma ei taha kogu teie aega ära võtta.

Joakim Klementi (ERR): Härra president, milline on praegu olukord lahinguväljal: kas kehtib mingisugune relvarahu? Kas venelased piiravad oma rünnakuid mingil viisil? Kas Ukraina peab seda relvarahu kehtivaks?

Volodõmõr Zelenski: Me jälgime olukorda. Siiani ei ole tehnilised meeskonnad suutnud määrata, kuidas see hakkab toimuma.

Kuigi ma ei taha valetada – täna õhtul ei toimunud ühtegi rünnakut energiataristule. Küll aga rünnati muud tsiviiltaristut. Loomulikult on traagiline, et venelased korraldasid ikkagi rünnakuid ja lasid taas välja üle saja drooni. Kui aga aus olla – täna ei toimunud rünnakuid energiataristule ja ka Ukraina ei vastanud omapoolsete rünnakutega energiataristule. See võib olla juhus, aga võib-olla ka mitte – sest keegi ei usalda venelasi. Keegi ei usu, et tegemist on mingisuguse püsiva muutusega. Neid lihtsalt ei saa usaldada. Seepärast oligi vaja kohe kokku leppida, et ei rünnata ühtegi energia- ega ka tsiviiltaristu objekti.

Vaatame, mis järgmiseks juhtub. Sest on ka tähtis, kes seda jälgib, kes võtab vastutuse ja me vaatame siin Ameerika Ühendriikide poole.

Jessy Wellmer (ARD): Härra president, te olete viimastel nädalatel korduvalt teinud järeleandmisi, samal ajal kui Putin nõuab järjest rohkem. Kas olete mingis lõksus, millest te välja ei pääse?

Volodõmõr Zelenski: Meil oli vaja USA abi lahti blokeerida. Meie jaoks oli ka luureinfo vahetamine väga oluline.

Me läksime kohe liikvele ega arutanud Ameerika poole esitatud üksikasju. Läksime edasi ja toetasime kohe relvarahu, kuigi ütlesime ameeriklastele: "Te näete ise – venelased ei nõustu sellega, nad hakkavad oma tingimusi esitama." Need tingimused olid avalikult esitatud, mitte osa sellest, mida me Ameerika poolega arutasime.

Seetõttu ei võta me venelastelt vastu ühtegi tingimust. Nad ei ole mitte ainult agressorid – nad seavad ka tingimusi. See on nende stiil. Nende kohtumine lõppes ametliku avaldusega, kuid hiljem avaldasid venelased veel eraldi omaenda seisukoha. Me analüüsisime seda nendega koos – oleme selles väga ettevaatlikud.

Me tulime nelja konkreetse teemaga, nagu ma varem mainisin. Rääkisime neist ja arutasime neid põhjalikult. Me ei kavatse neist küsimustest taganeda, vähemalt seni.

Nüüd antakse abi edasi. Ma arvan, et see on oluline. Kõik ei tea, mida luure tegelikult tähendab. Ma selgitan väga lühidalt: ilma Ameerika luureandmeteta ei ole meil võimalik jälgida ballistiliste rakettide väljalaskmist Venemaa Föderatsioonist, mis on suunatud meie rahva pihta.

Ballistiliste rakettide rünnakud on 90 või isegi 100 protsenti ajast suunatud tsiviiltaristule – energiataristule, koolidele, ülikoolidele, kirikutele. Te kõik teate seda.

Need on kümned tuhanded raketid. Me ei tea, millal anda tsiviilelanikele märku, et nad peaksid varjenditesse minema, kui meil ei ole neid andmeid. Meil ei ole kunagi olnud otsest juurdepääsu neile andmetele. Oleme alati saanud selle teabe oma partneritelt. See on see, mille nimel ma sõja algusest saadik olen võidelnud – ma olen palunud neil anda meile otsene ligipääs. Aga me ei ole saanud seda. Siiski oleme tänulikud, et neid andmeid saame ja see on meie meeskonna saavutus.

Jeremy Bowen (BBC): Härra president, ma mõistan täiesti, kui väga te vajate Ameerika luureandmeid. Aga kui me läheme tagasi nende eeltingimuste juurde, mille Kreml on Musta mere vaherahuleppele lisanud, eelkõige sanktsioonide leevendamise nõude, siis teie välisminister ütles täna, et on kindlalt vastu tingimustele, mille Kreml seadis Musta mere relvarahule – eriti sanktsioonide leevendamisele, sest sanktsioonid võimaldavad Venemaal petta. Kui te ei nõustu sanktsioonide leevendamisega, kas see tähendab siis relvarahu lootuse lõppu? Kas nõuate nüüd, et venelased astuksid esmalt samme, enne kui teie midagi teete?

Volodõmõr Zelenski: Kõigepealt peavad kõik mõistma, et Musta mere relvarahu on praegu eelkõige venelaste huvides. Nad ei ole Musta mere koridore juba pikka aega kontrollinud. Meie võitleme selle nimel, sest see on kahtlemata samm sõja lõpetamise suunas. Aga meie kontrollime praegu olukorda Mustal merel. Osa nende Musta mere laevastikust on kas mere põhjas või peidetud – just see ongi tänane olukord.

Nad leppisid kokku ja pidasid läbirääkimisi relvarahu osas energiataristu suhtes – seega on tegemist nii energiataristu kui ka Musta mere teemaga. Meie olime valmis täielikuks relvarahuks. Me oleme sellega nõus. Nemad üritavad aga nüüd sekkuda viljakoridori kontrollimisse.

Jeremy Bowen (BBC): Härra president, vabandust, et katkestan, aga minu küsimus oli: venelased seavad kõigele sellele tingimusi – ja kui nad seavad kõigele tingimused, siis kuidas te üldse saate edasi liikuda?

Volodõmõr Zelenski: Vaadake, need esitatud tingimused puudutavad ameeriklaste sanktsioone. Kui Ameerika jääb tugevaks ega paindu venelaste esitatud eeltingimuste ees – siis meie jääme oma positsioonile kindlaks. Me kaitseme seda, oleme näidanud oma vastupanuvõimet kõigile. Oleme näidanud ka tulemusi. Nüüd on väga oluline, et meie partnerid oleksid vähemalt sama vastupidavad ja tugevad, nagu meie oleme.

Jeremy Bowen (BBC): Kas ameeriklased jäävad tugevaks?

Volodõmõr Zelenski: Ma loodan seda. Ma loodan väga. Jumal õnnistagu neid, aga eks me näe.

Caroline Roux (France Télévisions): Räägime ameeriklastest. Seda alliansi ümberpöördumist on väga keeruline mõista nii ameeriklastele kui ka eurooplastele. Ameerika eriesindaja Steve Witkoff ütles, et Putin – ma tsiteerin – ei ole halb inimene ja ta tõesti tahab rahu. Ameerika administratsioon kordab mõnikord, nagu Donald Trump ovaalkabinetis, valeväiteid. Seega on küsimus järgmine: kas teie arvates kordab Valge Maja  Kremli propagandat?

Volodõmõr Zelenski: Ma arvan, et Witkoff tsiteerib sageli Kremli narratiive. Ma olen teiega nõus – see ei vii meid rahule lähemale. Usun, et see nõrgestab kahjuks Ameerika survet Vene Föderatsioonile.

Me saame seda infovälja parandada ainult oma tegudega. Me püüame seda teha. Olen mitu korda rääkinud president Trumpiga. Me püüame vahetada tõelist infot – tõde – ka luuretasandil. Witkoffi avaldused on meie jaoks väga häirivad, sest võitleme Putini vastu ega soovi, et tal oleks abilisi.

See on meile kindlasti raske, sest me võitleme riigiga, mis on territooriumi poolest meist 40 korda suurem, aga vähem väärikas, kuid see on nende probleem. Meie oleme ühtsed. Ma olen alati rääkinud president Trumpile, et me tahame, et ameeriklased oleksid meie poolel. Aga isegi kui Ameerika on täna otsustanud jääda keskele, siis keskel tähendabki keskel – mitte Kremlile lähemal. See on väga oluline.

Caroline Roux (France Télévisions): Kui ta ütleb, et Putin tahab rahu, siis kas te arvate, et ta eksib. Kas ameeriklased on lasknud ennast petta?

Volodõmõr Zelenski: Ameerika on meid alati toetanud ja ma olen selle eest väga tänulik. Nad on meid alati toetanud – toetus tuli mõlemalt parteilt ja seetõttu me ka abi saime. Ma ei saa olla ameeriklaste suhtes tänamatud kõige selle eest, mis nad on meie heaks teinud. Aga nad on täna sageli, kahjuks, Venemaa narratiivide mõju all. Me ei saa nende narratiividega nõustuda.

Aga meie võitleme iseenda eest ja me võitleme nende narratiividega, ükskõik kus need levivad. Meil ei ole lihtsalt muud valikut. Me võitleme oma iseseisvuse ja olemasolu eest. See on kõik. Me saame ainult rohkem tõtt avaldada. Me peame oma eeskujuga näitama, et me võitleme lahinguväljal.

Me ei ole piiramisrõngas, nagu üks narratiiv väidab – et ukrainlased on Kurski piirkonnas ümber piiratud. Jutt ümberpiiramisest on lihtsalt katse olukorda pehmendada, öelda, et meid seal pole, aga justkui oleksime piiratud. Ei. Me oleme Kurski oblastis täpselt nii palju, kui vaja. Me ei ole kunagi olnud piiramisrõngas. Selle kohta ei ole mitte mingeid tõendeid. Vastupidi – on tõendeid, et me ei ole ümber piiratud. Veelgi enam – kui me olime Kurski oblastis, võtsime tuhat Vene sõjavangi ja vahetasime nad oma Ukraina sõdurite vastu. See on tõde.

Jeremy Bowen (BBC): Kas ma võin küsida Ameerika Ühendriikide usaldusväärsuse kohta liitlasena Donald Trumpi ajal? Ta katkestas lühikeseks ajaks nii sõjalise abi kui ka luuretoe. Te ise ütlesite mõni minut tagasi, et ameeriklased on neelanud  alla Venemaa narratiive. Kas te saate neid usaldada, et nad toetavad teid nii, nagu te soovite ja vajate? Või on hoopis nii, et teie paremad sõbrad on siin, kogunevad täna siia – ja ilmselgelt nad seda ei teeks, kui nad usaldaksid Ameerikat?

Volodõmõr Zelenski: Teate, kui te loete selle sõja päevi ja hukkunute arvu – ja te teate täpselt, kui palju neid on –, siis ei ole teil enam tundeid ühe või teise riigi käitumise suhtes. On vaid üks võimalus: minna sellest väärikalt läbi, jääda ellu ja võita see Kremlis istuv kurjus. Lõpuks võidab ikkagi Ukraina ja nemad – kaotavad kõik. Te näete seda. Ma olen selles kindel. Kõik näevad seda. Küsimus on vaid ajas – kahjuks.

Just seetõttu – kui Ameerika Ühendriigid andsid meile Patriot-süsteemid ja just nemad toodavad neid relvi ja nende moona… Ja ma olen ka väga tänulik Saksamaale, ka nemad andsid meile abi. Kuid ilma selleta, et Ameerika ütleks: "Olgu, te võite anda," ei annaks keegi midagi.

Seega, kui meie inimeste ja laste kaitse, tsiviilelanikkonna kaitse, sõltub sellest, kas Ameerika Ühendriikide president selle blokeerib või mitte – siis ma arvan, et te peaksite mind mõistma. Me usume, et ameeriklased on ja jäävad meie usaldusväärseks partneriks.

Jeremy Bowen (BBC): Kas Trump on usaldusväärne?

Volodõmõr Zelenski: Täna vabastas abiandmise. Ma tahaksin uskuda, et see ei olnud juhus, vaid et ta tegi seda, sest ta mõistab, millise ohuga me silmitsi seisame.

Jeremy Bowen (BBC): Ja teie andsite talle midagi [vastu]. Te andsite talle kokkuleppe ja tegite järeleandmisi.

Volodõmõr Zelenski: Mina? Mida me tegime, mida me andsime?

Jeremy Bowen (BBC): Te nõustusite tingimusteta relvarahuga, kuigi ütlesite, et vajalikud on julgeolekugarantiid. Samuti nõustusite rääkima maavarade-lepingust.

Volodõmõr Zelenski: Vaadake, me räägime relvarahust mitte seetõttu, et see oleks mingi kauplemise küsimus. Ma selgitan, miks ma seda teen. Ma teen seda sellepärast, et Lähis-Ida riigid ütlevad mulle alati muudes vestlustes, et Putin on valmis tulevahetust lõpetama, aga Ukraina ei ole aga selleks valmis ja Ukraina ei taha sõja lõppu, ei taha rahu. See tähendab, et Venemaa propaganda on seal väga tugevasti töötanud.

Ma näitasin selgelt, et meie oleme valmis tulevahetuse lõpetamiseks. Nüüd näete aga teiegi, et Putin ei ole valmis. Pärast seda oli meil mitmeid kontakte Lähis-Ida riikidega – nende riikidega, samuti globaalse lõuna riikidega, kes varem ei olnud meiega eriti rääkinud, sest nad püüdsid oma suhteid meie ja venelaste vahel tasakaalus hoida. Olgem ausad – nad flirtisid pigem venelastega, seda tänu majandussuhetele.

Minu arvates on see tänases olukorras õige diplomaatiline samm. See ongi see, mida ma teen. See on esimene asi.

Teiseks – mul oli tõesti vaja abi uuesti liikuma saada. Ma tegin seda. Nüüd, kui Putin keeldub tulevahetust lõpetamast, tahaksin ma väga, et president Trump avaldaks talle tugevat survet sanktsioonide kaudu – mitte nende tühistamise kaudu, nagu te mainisite, vaid just nende laiendamise ja karmistamisega. See ongi kõik.

Joakim Klementi (ERR): Härra president, kui me teame Donald Trumpi kohta midagi, siis seda, et ta on öelnud, kuidas ta tahab kiiret lõppu ja võimalikult kiiresti tapmise lõpetada. Ma arvan, et see on midagi, mida tahate teie, ja mida tahavad ka eurooplased. Minu riigi ja meie naaberriikide elanikud on mures. Meil on ajaloolisi näiteid sellest, kuidas suurriigid on meid maha müünud, teinud tehinguid meie peade kohal, otsustanud meie vabaduse ja iseseisvuse üle ilma meie teadmata. Paljud inimesed kardavad, et see kordub. Kas see ongi nüüd nii?

Volodõmõr Zelenski: Uskugem, et see ei ole nii. Vähemalt on meil piisavalt kogemusi – nagu te õigesti ütlesite, ajaloolisi kogemusi, mis näitavad, kuidas see võib juhtuda ja kuidas see on juhtunud.

Ma ei taha öelda, et olen kõige kogenum president, aga ma olen sõjaaja president, ja olen juba kohtunud paljude partnerite ja riigijuhtidega. Ma saan aru, milleks nad valmis on. Ma usun, et sellest kogemusest piisab mõistmaks õigel ajal, kus on toetus, kus on partnerlus ja kus on vältimatu reetmine, nagu öeldakse.

Joakim Klementi (ERR): Kas ma võin küsida, kas te seisate Ida-Euroopa riikide, nagu Eesti ja Poola, murede eest ka siis, kui räägite USA-ga, kui osalete nendes läbirääkimistes? Euroopa riikidel on olnud raskusi laua taha pääsemisega. Kas Ukraina räägib ka eurooplaste nimel?

Volodõmõr Zelenski: End kaitstes kaitseb Ukraina tegelikult Euroopat. See oli üks punktidest, mida me arutasime president Trumpiga, tema meeskonnaliikmete ja kongressi liikmetega. Ma usun, et oleme ühel meelel selles, et sõda tuleb lõpetada. Samuti selles, et Euroopa peab kindlasti olema läbirääkimiste laua taga.

Ma tean riske, millega need Euroopa riigid, mis kuulusid kunagi Nõukogude Liidu koosseisu, silmitsi seisavad. Seal oli Nõukogude armee kohal, Nõukogude Liit oli poliitikas, nad olid kohal sõjaliselt, nad olid lihtsalt kohal. Me teame väga hästi, mida Putin tahab. Me saame sellest selgelt aru. Kahjuks ei mõista seda veel kõik meie partnerid.

Aga vaadake, milline oli Euroopa enne täiemahulise sõja algust – kõik oli teistsugune, kõik olid skeptilised meie vaadete suhtes. Paljud ei uskunud, et venelased tõesti tahavad naasta oma impeeriumi juurde, taastada Nõukogude Liidu laadne mõju inimeste üle, pöörduda tagasi selle juurde.

Seepärast usume, et suudame veenda ka teisi partnereid. Ja kahtlemata peab Euroopa olema selle sõja lõpetamise üle peetavate läbirääkimiste laua taga. Sest julgeolekugarantii Ukrainale tähendab ka garantiid teie riikide julgeolekule.

Jessy Wellmer (ARD): Kui te ütlete, et USA on Venemaa narratiivide mõju all, siis lubage esitada lihtne küsimus – kuidas te tahate veenda Donald Trumpi, et Putinit ei saa usaldada? Kuidas te kavatsete seda saavutada?

Volodõmõr Zelenski: See ei ole lihtne. Ma räägin narratiivist – mitte president Trumpist ega mõnest muust juhist. Küsimus on selles, et Venemaa desinformatsioon on aktiivne, nagu me oleme juba öelnud, globaalses lõunas, Aafrika riikides. Euroopas oli see samuti väga levinud, kuid kuna sõda on Euroopale palju lähemal, siin on riigid, mille piiri taga sõda käib, reageeris varem – kehtestas sanktsioonid, sulges Venemaa meediakanaleid, katkestas nende rahastamist. Euroopa reageeris kiiremini kui need riigid, mis on kaugemal kui Euroopa. Seetõttu peame me selle desinformatsiooniga võitlema.

Aga vaadake, omavahel öeldes – ma arvan, et president Trumpi ei pea veenma selles, mida Putin praegu teeb. Tal on piisavalt teenistusi – luureteenistusi. Tal on juurdepääs kogu infole, nad saavad näidata kogu pilti, kus Venemaa narratiivid levivad. Kui ta tahab. Ja kui tema ümber olevad inimesed tahavad seda näha – nad saavad. Neil on kogu see teave olemas.

Meie riik, Ukraina, on alati jaganud seda infot Euroopa kolleegide ja Ameerika Ühendriikidega: kus levib valeinfo, millised perekonnad tuleb sanktsioonide alla panna, kus hoitakse raha, kus neil on mõju ärile, mida nad teevad, kuidas nad inimesi ära ostavad ja korrumpeerivad.

Jessy Wellmer (ARD): Üks küsimus – milline ühendus on parem?

Volodõmõr Zelenski: Trump vajab Euroopa liidreid, kes temaga suhtleksid. Nii et Trumpi ümber oleks laiem ring kui praegu. See on minu isiklik arvamus.

Jessy Wellmer (ARD): Ühendus Trumpi ja Putini vahel – või Trumpi ja teie vahel –, kumb on lõppkokkuvõttes lähedasem?

Volodõmõr Zelenski: Kumb on lähedasem? Ma ei tea, mul on tõesti raske öelda. Ma ei tea, millised on nende tegelikud suhted. Ma ei tea, mitu vestlust nad on pidanud. Ma ei tea, kui tihti nad on suhelnud. Ma võin öelda vaid seda, et mul ei ole Trumpiga piisavalt lähedasi suhteid, saamaks aru, kui lähedased on tema suhted Putiniga.

Joakim Klementi (ERR): Ma tahan tulla tagasi selle juurde, mida te ütlesite – et te teate, mida Vladimir Putin tahab. Kas te võiksite kirjeldada kogu Euroopale, mida ta tahab? Ja julgeolekugarantiide osas – me peame Venemaad heidutama. Ma tahaksin teilt küsida: mida või keda Putin tegelikult kardab?

Volodõmõr Zelenski: Siin on palju küsimusi. Andke mulle hetk, ma pean need kirja panema.

Alustame sellest, keda Putin kardab. Putin kardab ainult omaenda ühiskonda. Ta kardab ühiskonna destabiliseerumist. Keegi teine ei saa seda aga mõjutada – ainult tema ise. Tema majandus mõjutab seda, sanktsioonide poliitika mõjutab seda, samuti see, et ta ei suuda kontrollida ega kaitsta kogu oma territooriumi. Kõik need on erinevad tegurid, mis kokku loovad surve. Eriti juhul, kui kõik meie partnerid jäävad nii tugevaks, nagu nad on, ja nad soovivad näidata mitte ainult suurvõimu positsiooni, vaid oma tegelikku jõudu – ning avaldavad Putinile survet –, siis ta seisab silmitsi ühiskonna destabiliseerumisega. Seda ta kardabki.

Teine asi, mida ta kardab, on oma võimu kaotamine. See on seotud tema ühiskonna stabiilsusega, aga ka tema vanusega. Ta sureb varsti – see on fakt – ja see lõpeb. Tema valitsemine võib lõppeda enne, kui lõpeb tema ajalooliselt ebaoluline ja ebaõnnestunud elu. Seda ta kardabki.

Ta kardab ka üksi jäämist. Poliitilises plaanis ei ole õnnestunud teda veel täielikult isoleerida. Nn globaalne lõuna ei isoleerinud teda suuresti, vaid jätkas temaga suhtlemist. Ma arvan, et nad aitasid teda sellega, sest täielik isoleeritus oleks avaldanud olulist mõju tema ühiskonnale. Tema ühiskond oleks näinud, et ta on üksi ja ta eksib. Selle asemel nägid nad, kuidas mitmed riigid toetasid teda või suhtlesid temaga. Ma usun, et nad aitasid teda.

Praegu on väga oluline, et Ameerika ei aitaks Putinil sellest ülemaailmsest isolatsioonist välja murda. Ma arvan, et see oleks ohtlik. See on üks kõige ohtlikumaid hetki.

Mis puudutab seda, mida Putin tahab – ta tahab lahkuda võimult alles oma surmahetkel. Ta tahab minna ajalukku enda versiooniga, sest see on ainus ajalugu, mida ta usub oma riigil olevat. Ülejäänud maailma ajalugu saab olema täiesti teistsugune.

Ta tahab omada sellist mõju, nagu oli kunagi Nõukogude Liidul. Ta tahab taastada kontrolli kõikide endiste vabariikide üle, mis on nüüd iseseisvad riigid. Aga ta tahab ka veel natuke rohkem. Uskuge mind – ainult natuke rohkem. See võib – jumal hoidku – viia otsese vastasseisuni läänega. See on selgelt näha tema propagandistide sõnumitest. Kui analüüsite, mida nad oma televisioonis räägivad, siis kõik tema propagandistid väidavad, et nende riik peab valmistuma sõjaks läänega. Nad tahavad seda, sest iga sõda pikendab selle inimese – Putini – elu.

Caroline Roux (France Télévisions): Te ütlete, et ta kardab oma riiki. Te ütlete, et ta kardab üksindust. Kas ta kardab aga Euroopat – isegi kui räägitakse julgeolekugarantiidest? Kas Putin kardab Euroopat?

Volodõmõr Zelenski: Ta kardab Euroopa ühtsust ning Euroopa ja Ameerika Ühendriikide ühtsust. Seetõttu on tema tänane peamine eesmärk selle liidu lõhestamine ja nõrgestamine. Arvan, et mõnes valdkonnas on tal see õnnestunud. Ma usun, et nii see on. Jumal tänatud, mitte täielikult, aga ta on saavutanud teatud edu.

Seejärel suunab ta oma jõupingutused Euroopa Liidule – me näeme, et tal on osaliselt õnnestunud edu saavutada, seda ka tänu Ungari positsioonile. See on saanud võimalikuks tänu ametliku Ungari – ma rõhutan, et mitte Ungari rahva, vaid juhtkonna – hoiakule.

Ma arvan, et Ungari blokeerib aeg-ajalt Venemaa-vastaseid sanktsioone, takistab jõupingutusi Venemaa survestamiseks ja viivitab sanktsiooninimekirjade – sealhulgas konkreetsete Venemaa oligarhide vastu suunatud nimekirjade – kehtestamisega.

Antti Kuronen (YLE) video teel: Härra president, siin YLE Soomest. Tundub, et Venemaa ei kavatse pühenduda tõelisele relvarahule. Kui aga lõpuks tulebki tõeline relvarahu, siis on see tõenäoliselt väga habras ja Ukraina vajab tugevaid julgeolekugarantiisid. Millist konkreetset toetust te soovite saada Põhjamaadelt? Kas see tähendab vägesid, abi taeva sulgemiseks, õhutõrjesüsteeme või midagi muud?

Volodõmõr Zelenski: Parim garantii meie riigi jaoks on NATO. Tänase seisuga sõltub see täielikult Ameerika Ühendriikidest. Isegi Saksamaa seisukoht, mis varem oli Ukraina NATO-ga liitumise vastu, võib minu arvates muutuda – ja tõenäoliselt see ka muutub. Loomulikult sõltub see aga kõik samuti Ameerika Ühendriikide positsioonist.

Ainus tugev julgeolekugarantii Ukrainale on NATO ja see sõltub endiselt Ameerikast. Olen kindel, et Ungari venemeelne hoiak lõpuks mureneb – ma usun sellesse. Veel kord – ma olen kindel, et  Saksamaa positsioon on juba muutunud ja Saksamaa toetab nüüd Ukrainat, ma tunnen ja usun seda. Ja ma olen kindlalt veendunud, et NATO on parim julgeolekugarantii.

Probleem on aga selles, et Ameerika Ühendriigid ei ole veel valmis seda sammu astuma. NATO-liikmesus oleks kõige odavam, kiireim, usaldusväärsem ja turvalisem lahendus. Kui Ameerika otsustaks Ukraina NATO-sse võtta, oleks see tõeline mängumuutja. Võib-olla oleks siis isegi võimalik, et president Trump suudaks – vähemalt hüpoteetiliselt – saavutada 24 tunniga selle, mida ta väidab end suutvat. Ma arvan, et see otsus on tema kätes.

Mis puutub Põhja-Euroopasse – kui tohiksin lühidalt vastata –, siis ma olen Soomele sügavalt tänulik.

Mis on veel oluline, juhul kui NATO ei ole realistlik valik? Tugev Ukraina armee on kriitilise tähtsusega. Meil on see juba olemas. Selle rahastamine, õhutõrjesüsteemid ja brigaadide täielik varustamine ja mehitamine on üliolulised. Praegu on meie brigaadid varustatud 70–80 protsendi ulatuses, aga me peame jõudma 100 protsendini. Need brigaadid on täna justkui müür Venemaa ja tsiviliseeritud maailma vahel. Need on võtme-elemendid.

Mis puutub väekontingenti, siis mul ei ole praegu ilmselt aega seda pikemalt selgitada.

Jessy Wellmer (ARD): Kuna te mainisite Saksamaad – me oleme kuulnud, et Ühendkuningriik ja Prantsusmaa on valmis saatma Ukrainasse maavägesid, et tagada relvarahu. Kas te ootate midagi sarnast ka Saksamaalt? Meil on tulemas uus kantsler ja uus valitsus.

Volodõmõr Zelenski: Mul on väga head suhted ka Friedrich Merziga ja ma olen väga tänulik Olaf Scholzile. Ma arvan, et valitseb üldine õhkkond, mille tulemuseks on olnud meile suunatud kolme miljardi lisaeuro lahtiblokeerimine. Ma tahan tänada Saksamaa meeskonda selle eest.

Teiseks – ma arvan, et Merz on otsusekindel inimene. Kui maaväge ei ole, siis tahaksin temalt küsida kaugmaarelvade kohta – näiteks Taurus-rakette. Ta teab, et ma neid tõesti tahan. Ma usun, et see pakett aitaks meid. Me oleme sellest rääkinud, aga otsus on loomulikult Saksamaa teha.

Jessy Wellmer (ARD): Te ei ole Saksamaaga maavägede teemal rääkinud?

Volodõmõr Zelenski: Hea meelega räägiksin. Ma ei ole temaga rääkinud, sest ta ei ole veel ametlikult ametis.

Jessy Wellmer (ARD): Nii et te ootate pikisilmi, et Friedrich Merz ametisse astuks?

Volodõmõr Zelenski: Jah.

Jessy Wellmer (ARD): Selge. Ma mõistan.

Jeremy Bowen (BBC): President Trumpi eriesindaja Steve Witkoff andis hiljuti väga kõneka intervjuu. See näis üsna selgelt vihjavat, et ameeriklased ei võta tõsiselt brittide ja prantslaste püüdlusi moodustada väekoondist, mis annaksid teile mingigi julgeolekugarantii. Witkoff naeruvääristas seda – nimetas poosiks, sooviks kõlada Winston Churchillina. Kuid arvestades Euroopa sõjalist nõrkust võrreldes USA-ga – kas tal on teie meelest õigus?

Volodõmõr Zelenski: Euroopa on selle sõja ajal märgatavalt tugevnenud. Kindlasti on möödas see aeg, mil Euroopas toimus justkui kaitseaudit. Nüüd on Euroopa – nagu te näete – liikumas väga kiiresti. Tootmine Euroopas kasvab kiiresti. Mis puudutab relvastust, küberkaitset ja luuret, siis ma usun, et kolme kuni viie aasta jooksul ei jää Euroopa enam USA-le alla.

Jah, täna on USA selles vallas liider. Euroopal on aga kõik vajalik, et tagada oma rahvaste turvalisus. Euroopas on distsipliin, Euroopas ei ole kaost – ja ma usun, et see on oluline. Paljudes riikides maailmas valitseb kaitsevõime osas kaos. Uskuge mind – ma ei taha öelda, kust täpselt – aga me oleme relvi ja varustust ostnud, neid ligi meelitanud. Ja uskuge mind, distsipliin on Euroopas number üks. Distsipliin annab Euroopale võimaluse kasvada julgeoleku ja tootmise vallas.

Lisaks – see, et Euroopa investeerib otse Ukraina droonitööstusesse, avab Euroopa Liidu riikidele – mitte ainult EL-i liikmesriikidele, vaid ka näiteks Norrale ja teistele partneritele – ligipääsu tehnoloogiatele, mida Ukraina on saanud väga kalli ja valusa sõjakogemuse kaudu. Seetõttu ma ei kiirustaks selliste kriitiliste hinnangutega.

Mis puudutab seda konkreetset kommentaatorit – ta ei näe välja nagu kindral, nagu sõjaväelane. Tal puudub selline kogemus. Nii palju kui mina tean, on ta väga osav kinnisvara ostmises ja müümises. See on aga natuke teine valdkond.

Joakim Klementi (ERR): Kas ma võin kiiresti küsida – jah, Euroopa on võrreldes mõne aasta taguse ajaga teinud väga palju. Me kuuleme aga sageli Ukraina toetuseks suuri sõnumeid, lubadusi stiilis "nii kaua kui vaja". Olen ise kirjutanud võib-olla sada korda sama pealkirja, et Euroopa liidrid on leppinud kokku Ukraina täiendavas toetuses. Kui vaadata aga üksikasju, siis tihti lihtsalt ei järgne nendele sõnadele rahalist katet. Kas teie arvates on see Euroopa jaoks probleem – et sõnadele ei järgne teod?

Volodõmõr Zelenski: Ma arvan, et bürokraatia aeglustab alati kõiki protsesse. Sellepärast me tahaksime saada ligipääsu külmutatud varadele. Kahjuks ei ole meil praegu võimalik kasutada külmutatud Vene varasid. Me tahame neid kiiresti kasutada relvade jaoks.

Veelgi enam – me oleme teinud avaliku ettepaneku, et kogu see raha tuleks suunata investeeringutena tootmisse – nii Ukrainas kui ka üle kogu Euroopa. Me toetame seda ideed täielikult. Investeerime, teeme kiireid samme, et tagada iseenda – meie kõigi – julgeolek!

Me ei tohi kõndida, me peame jooksma, et tugevdada ennast, tugevdada Ukraina kaitsevõimet ja tugevdada Euroopa kaitsevõimet, sest kui saabub relvarahu, on veel aega valmistuda ja kindlustada oma positsioone. Me peame tegutsema väga kiiresti.

Kui venelased seda näevad, siis on see üks julgeolekugarantiidest. Kui nad näevad, et Euroopa on end märkimisväärselt tugevdanud – kaks, kolm või mõni riik isegi viis korda – näiteks Saksamaa, kes suudab seda kiiresti teha, siis see saadab väga tugeva sõnumi. Kui need riigid tugevdavad end kiiresti ja tugevdavad ka oma liitu, siis muutub Euroopa Liit tervikuna tugevamaks. See omakorda suurendab kogu Euroopa julgeolekut.

See ongi suurim julgeolekugarantii: et venelased ei naase sõja juurde, sest nad näevad, kui tugevad on need, kes nende vastu seisavad.

Caroline Roux (France Télévisions): Härra president, kõik Euroopa riigid ei ole aga vägede saatmise suhtes Ukrainasse entusiastlikud. Näiteks Itaalias leiab peaminister Giorgia Meloni, et vägede saatmine ei ole vajalik. Tema pakub teile võimalust kasutada NATO kaitset ilma, et Ukraina ise NATO-sse astuks. Mida ütlete neile eurooplastele, kes pelgavad Moskva reaktsiooni? Kui Moskva ütleb, et vägede saatmine tähendaks otsest konflikti Venemaaga – mida te neile ütlete?

Volodõmõr Zelenski: Moskva ütleb kõiksugu asju. Küsimus seisneb Ameerika Ühendriikide ja Euroopa juhtide järjepidevuses. Küsimus on ka meie enda järjepidevuses. Venemaa püüab panna veto kõigile Euroopa julgeolekuotsustele. Aga – teistpidi – kas Euroopa paneb veto kõigile Putini soovidele ja nõudmistele? See ongi ainus valik.

Sellepärast tahabki Venemaa kõike. Meie aga peame tugevdama oma kodanike julgeolekut. Kõik Euroopa kodanikud, isegi pärast seda, kui see sõda kord lõpeb, peavad oma julgeolekut tugevdama. Ei tohi mõelda sellele, kuidas Kremli poolelt asjad paistavad – sellest ei tohi lähtuda. Tuleb teha seda, mida on vaja teha.

Mis puudutab Giorgiat – me rääkisime temaga. Ta usub, et NATO toimib paremini, ja ma olen temaga nõus. NATO on parem – see on kiirem, odavam, institutsionaalselt tugevam. Kõik saavad aru, mida tuleb teha. NATO tugevneb Ukraina kaudu ja Ukrainal oleks NATO-s tugevuselt teine armee. Täna on ainult Türgil NATO-s 800 000 sõjaväelast, ka Ukrainal on suutlikkus.

Ukraina tugevdab NATO-t. NATO ei tugevda Ukrainat – NATO annab ukrainlastele julgeolekut. See on oluline sõnum kõigile. Ukraina muudab aga NATO kindlasti tugevamaks. Kui me vaatame Venemaa armeed – neil on 1,3 miljonit sõjaväelast ja nad suurendavad seda 1,5–1,6 miljonini.

Ilma Ukrainata ei ole Euroopal täna kaasaegset, lahingukogenud armeed, mis oleks läbinud sellise sõja nagu Venemaa. See on peamine. Sellepärast tegi Giorgia ka NATO-le ettepaneku – ma saan sellest aru. Me oleme Giorgiale väga tänulikud. Kahjuks on aga Ameerika Ühendriigid praegu selle vastu.

Jeremy Bowen (BBC): President Zelenski, teil on väga raske töö. Te juhite oma riiki sõja ajal. Teil on poliitiline surve nii kodus kui ka rahvusvaheliselt. Me kõik nägime, kuidas president Trump ja JD Vance avaldasid teile Valges Majas raskel hetkel tugevat survet. Kuidas te selle kõigega isiklikult toime tulete – isiklikul tasandil, inimesena? Ja veel – kuidas te arvate, et ajalooraamatutes teist kirjutatakse? Kas te olete mees, kes päästis Ukraina? Või mees, kes püüdis päästa, aga ei suutnud?

Volodõmõr Zelenski: Ma ei tea, mida minust ajalooraamatutes kirjutatakse. See ei ole minu eesmärk. Minu eesmärk on see, et ma olen üks neist, kes kaitses Ukrainat – koos meie rahva, meie armeega ja kõigi nendega, kes meid toetavad.

Loomulikult ma kaitsen seda, sest see on minu põhiseaduslik kohustus. Ausalt öeldes – see on minu kodanikupositsioon. Presidendiamet on ajaliselt piiratud positsioon, aga ma olen inimene. Ma olen sündinud Ukrainas, elan siin, mõtlen siin ja elan kogu oma elu siin, oma kodumaal.

Minu eesmärk on, et mu lapsed saaksid käia tänavatel, ilma et nad peaksid end varjama, et meid nähtaks väärikatena, sest me kõik käime seda teed esmalt inimestena. Tavaliste inimestena, kellel on normaalsed väärtused. Ja ma teen kõik endast oleneva kuni oma elupäevade lõpuni, et kaitsta Ukrainat nii palju, kui suudan.

Aga kindlasti ma olen Putinist noorem. Näete minu vaatenurka, pange oma panused minu peale, mul on parem perspektiiv.