Gröönimaa põhjaosas asuvas USA sõjaväebaasis visiidil olnud Vance ütles, et USA-l ei ole kohe plaanis oma sõjalist kohalolekut kohapeal laiendada, kuid investeerib ressurssidesse, sealhulgas täiendavatesse mereväelaevadesse.

Vance lubas austada Gröönimaa suveräänsusest, kuid ütles ka, et territooriumil oleks USA-ga partnerlusest kasu.

"Taani ei ole sammu pidanud ega pühendanud vajalikke ressursse selle baasi hoidmiseks, meie vägede hoidmiseks ja minu arvates Gröönimaa elanike kaitsmiseks paljude väga agressiivsete Venemaa, Hiina ja teiste riikide sissetungide eest," ütles Vance. Väidetavate sissetungide kohta ta üksikasju ei andnud.

Trump on sageli öelnud, et Ameerika Ühendriikidel on julgeolekukohustus võtta üle saar, mida Taani kontrollib alates 1721. aastast.

Analüütikute sõnul on Vance'i teravad rünnakud Taani – USA kauaaegse liitlase ja NATO liikme – vastu järjekordne näide Trumpi administratsiooni vähesest lugupidamisest USA traditsiooniliste liitude vastu, vahendas Reuters.

Gröönimaa uus peaminister Jens-Frederik Nielsen ütles, et USA visiit andis märku austuse puudumisest, samal ajal kui Taani liidrid väljendasid oma pühendumust Gröönimaale.

"Oleme aastaid seisnud kõrvuti ameeriklastega väga rasketes oludes. Seetõttu ei ole asepresidendi kirjeldus Taani kohta õiglane," ütles Taani peaminister Mette Frederiksen Taani uudisteagentuurile Ritzau tehtud avalduses.

Taani välisminister Lars Lokke Rasmussen ütles, et ka ameeriklased pole Gröönimaa heaks piisavalt teinud.

Rasmussen ütles, et USA-l on täna 200 sõduriga baas, külma sõja ajal oli ameeriklastel Gröönimaal 17 sõjaväerajatist 10 000 sõduriga.

Vance'i visiidi ajal ütles Trump Valges Majas ajakirjanikele, et USA vajab Gröönimaad, et tagada rahu kogu maailmas.

1951. aasta lepingu tingimuste kohaselt on USA-l õigus külastada oma sõjaväebaasi Gröönimaal igal ajal, kui ta soovib, kui ta teavitab sellest ette Gröönimaad ja Kopenhaagenit.

Pituffiki sõjaväebaas asub lühimal marsruudil Euroopast Põhja-Ameerikasse ja on USA ballistiliste rakettide hoiatussüsteemi jaoks ülioluline.

Saarel, mille pealinn asub New Yorgile lähemal kui Taani pealinnale Kopenhaagenile, on rikkalikult mineraale, naftat ja maagaasi, kuid areng on olnud aeglane ja USA investeeringud kaevandussektorisse on olnud väga piiratud. Gröönimaal tegutsevad kaevandusettevõtted on enamasti Austraalia, Kanada või Briti päritolu.

Valge Maja ametnik on Reutersile öelnud, et Gröönimaal on küllaldaselt maavarasid, millega saaks toita USA majandust tulevikus.